Uneapnoed saab nüüd ravida ka Ida-Virumaal

26. september 2016 NIINA VOROPAJEVA
CPAP-seade on statsionaaris kasutatav uneaegne mehaaniline abivahend.

CPAP-seade on statsionaaris kasutatav uneaegne mehaaniline abivahend.

Kui varem pidid uneapnoed põdevad patsiendid abi järele Tartusse või Tallinna pöörduma, siis nüüd saab seda haigust ravida ka Ida-Virumaal. Ida-Viru keskhaiglas tehakse kogu öö kestvat pulssoksümeetrilist uuringut, mis võimaldab patsientidel uneapnoed diagnoosida ja vajaduse korral õigel ajal ravi määrata.

 

Ida-Viru keskhaigla pulmonoloogia vanemarst Veronika Iljina selgitas, et obstruktiivne uneapnoe on une ajal hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv üle 10 sekundi kestev hingamisseisak. Uneapnoe peamine tekkepõhjus on norskamine, kuid mitte igasuguse norskamise puhul ei ole tingimata tegemist apnoega. Haiguslikuks loetakse seda, kui inimesel esineb une ajal kuni viis hingamise katkemise või uneapnoe episoodi.

Ravi toimub täielikult automatiseeritud mehaanilise abivahendi − CPAP-seadme abil. Näole asetatakse une ajaks mask, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab hingamisteed mehaaniliselt lahti.

Kord aastas kontrolli

“Me õpetame patsientidele, kuidas seda seadet kasutada,” märkis doktor Iljina. “Patsient proovib seda ning kui see talle sobib, siis võtab ta CPAP-seadme koju kaasa. Hiljem loeme arvuti abil seadme mälus olevaid andmeid, vaatame, kuidas on patsient une ajal hinganud, ning määrame kindlaks apnoe-hüpopnoe indeksi. Edasi otsustame koos patsiendiga, kas ta soovib ravi jätkata või mitte. Siiani on meil olnud vaid üks edasisest ravist loobunud klient.”

Edasiseks raviks tuleb patsiendil seade kas rentida või välja osta. Seejärel on tarvis kord aastas käia kontrollis, kus võetakse taas andmed CPAP-seadme mälust. Ravi jätkamise korral tuleb mask välja vahetada (90% maksumusest kompenseerib haigekassa).

Ida-Virumaal on arvestuslikult üle tuhande uneapnoed põdeva patsiendi. Perearstide ülesanne on nad kindlaks teha ja pulmonoloogi juurde vastuvõtule suunata. Apnoe kahtluse korral võib patsiendi pulmonoloogi juurde saata ka iga teine eriarst. Liigse kehakaaluga patsientidel, keda vaevavad hüpertoonia või südame rütmihäired, ning neuroloogilisi haigusi põdevatel patsientidel, kes saavad mitmesugust, kuid efekti mitte andvat ravi, on soovitatav lasta end uneapnoe olemasolu suhtes kontrollida.

Kasutatakse respiratoorravi

Pulmonoloogiaosakonnas on hakatud kasutama ka respiratoorravi. Kui patsienti vaevab hingamispuudulikkus, siis olenemata selle põhjustest − näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, bronhiaalastma või mõni muu kopsuhäda −, hakkavad puuduliku hapnikuvarustuse tagajärjel muutused toimuma ka veres. Mõningatel juhtudel alustatakse siis respiratoorravi, eriti kui patsiendil on välja arenenud hüperkapnia (kõrgenenud CO2 sisaldus veres).

Kroonilise hingamispuudulikkusega patsiendid tulevad kas pulmonoloogi vastuvõtule või satuvad raskes seisundis kohe intensiivteraapiasse. Olenevalt patsiendi seisundist otsustatakse, kas määrata talle hapnikuravi, respiratoorravi või mõlemad korraga.

“Respiratoorravi korral peab patsient olema teadvusel ning mõistma kõike, mis toimub,” ütles Veronika Iljina. “Siis aitab seade õigesti hingata. Respiratoorravi puhul kasutatakse samuti rõhu all õhku pumpavat aparaati, ent “targemat” kui tavaline maskiga CPAP-seade. Respiratoorravi seade võimaldab hingamisfaase palju täpsemalt reguleerida.”

Respiratoorravi võib teha ka kodustes tingimustes. Suure osa aparaadi laenutamise maksumusest tasub haigekassa.

Doktor Iljina sõnul vajavad mõned patsiendid korraga nii hapniku- kui ka respiratoorravi. Ta tõi näiteks 92aastase pleuradrenaažiga patsiendi, kes saab mõlemat liiki ravi. Kui varem pidi ta korduvalt EMOsse pöörduma ja viibis sageli haiglas, siis nüüd on tema lähedased saanud vajaliku instruktaaži ning patsient saab pidevalt oma pere ringis viibida ja arsti juures tuleb tal käia vaid kord kuus järjekordse kontrolli ajal.