Mida ütleks Siim Kallas Putinile?

23. september 2016 ERIK KALDA
Siim Kallas.

Siim Kallas.

Reformierakonna presidendikandidaat kohtus eile lõunasöögil Ida-Virumaa valijameestega Saka mõisahotellis. Sellest, mida tal on pakkuda Ida-Virumaale ja siinsetele valijameestele, rääkis ta Põhjarannikule enne seda kohtumist antud intervjuus.

 

Mis sõnumiga tulite Ida-Virumaa valijameeste ette?

Ettepanekuga, et nad toetaksid mind presidendivalimistel.

Aga miks just teid?

On kolm asja, mis presidendil peaks olema. Ta peaks olema sidemees välismaa ja oma riigi vahel. Teiseks etendab president väga tähtsat rolli julgeolekupoliitikas. Mitte ainult see, et ta paraadil ütleb “Tervist!”, vaid ta kujundab julgeolekuseisukohti, tal on oma julgeolekunõukogu. Kolmas, mida pean oma missiooniks, on sidestada Eesti ühiskonna eri osapooli. Praegu on kombeks öelda, et viisakad inimesed ei räägi Keskerakonna ja EKREga, ning üks presidendikandidaat ütleb, et viisakad inimesed ei räägi ka Reformierakonnaga. Presidendil, kes on ikkagi parteideülene, on võimalus kutsuda kõik enda juurde kokku ja omada pidevat sidet mitte ainult erakondadega, vaid ka näiteks omavalitsusjuhtidega.

Ida-Virumaad silmas pidades tuleb olla sidemees ka erisuguste etniliste rühmade vahel ning olla usaldusväärne.

Olete varem Põhjarannikule öelnud, et Ida-Virumaa probleem on ülejäänud Eestist eraldatuse tunne. Ometi on väidetavalt 25 aastat Ida-Virumaa probleemidega justkui tegeldud. Miks siis midagi välja pole tulnud?

Asi pole nii traagiline, aga tuleb lähtuda sellest, et Ida-Virumaa on Eesti jaoks tohutu potentsiaaliga ja need jutud, mida on levitatud, et ta kohe-kohe kavatseb lahku lüüa, on sügavalt põhjendamatud.

On kolm probleemi, mis valijameestega kohtudes on välja tulnud. Regionaalpoliitika, üldine majanduse olukord ja inimesed eri piirkondades muretsevad ka halbade suhete pärast Venemaaga. Ida-Virumaa vajab regionaalpoliitilist lähenemist.

Aga need Ida-Virumaa eraldumise jutud pole ainult kuulujutu tasemel. Mäletame ju kõik seda valitsuse skandaalset n-ö salamemo, mis räägib Ida-Virumaa kaotamisest ja mille oli koostanud valitsuse palgal olev nõunik. Nõunikud ei peaks ju peaministrile kuulujutte levitama?

Võivad levitada ka kuulujutte.

Tõesti?

Muidugi (naerab). Eks see kõik sõltub hinnangutest. Võite ju alati vestelda sõpradega kusagil mõnusal olengul ja hinnata seda kui kõige tähtsamat infoallikat.

Aga kui teie konkurent, erakonna juht, riigikogu liige Mart Helme räägib 5000 venekeelsest noorest mehest Eestis, kes on valmis Eesti riigi vastu võitlusse minema, siis kuidas sellesse suhtuda?

Eks kõik me liialdame, olles opositsioonis.

Teile on see liialdamise teema tuttav?

Arvan küll, et me aeg-ajalt kõik liialdame. Eks ikka kiputakse näitama asju teravamas valguses, kuigi mingeid fakte ju nende väidete kinnitamiseks pole.

Kui rääkida veel majandusest, siis Ida-Virumaa kannatab Eestis vaat et kõige rohkem halbade majandussuhete pärast Venemaaga. Ka Venemaa majanduskriis teeb meile palju halba. Kas on põhjust arvata, et asjad lähevad paremaks?

Mõne aja pärast nad kindlasti muutuvad paremuse poole, aga millal, seda on raske öelda. See sõltub väga palju meie suurest naabrist endast. On Euroopa sanktsioonid, on Venemaa poliitika, millega tänapäevane demokraatlik maailm ei saa leppida. Mida oleks saanud meie poolt teha? Näiteks oli omal ajal meie algatus ehitada uus sild üle Narva jõe, selleks oleks saanud tuua siia Euroopa Liidu raha. Kuid Venemaa poolt polnud selle vastu mingit huvi.

Kui te Eesti presidendina kohtuksite Vladimir Putiniga, mis teil talle öelda oleks?

Miks te arvate, et selline kohtumine aset leiab? See on päris komplitseeritud.

Võiks ju fantaseerida?

Peab olema vastastikune huvi, muidu ei oleks minu sõnumil mitte mingisugust mõtet, sest seda ta lihtsalt ei kuula. Huvi peab olema vastastikune, et selline kohtumine üldse aset leiaks. Minusugune ega keegi teine Putinile õpetussõnu lugema ei ole kutsutud. Kuna ma olen kohtunud Putiniga koos Euroopa Komisjoni presidendi Barrosoga, siis tean, et ega ta väga kannata seda, kui keegi talle õpetussõnu loeb.

Millest selline vastastikune kahepoolne huvi võiks tekkida?

Kunagi oli Venemaa poliitika suunatud Läände ja oma praktikast (Siim Kallas oli aastatel 2004-2014 Euroopa Komisjoni asepresident transpordi alal − E.K.) võin tuua hea näite, kui meil oli eesmärk kujundada ühiste reeglite alusel Euroopa ja Venemaa vaheline õhuruum. Toonane Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov ütles pressikonverentsil, et Venemaa võtab need Euroopa reeglid üle, sest need on lihtsalt paremad. Kui see arusaam tekib ka teistes valdkondades, et Läänega on kasulik asju ajada, võiks edasi minna.

Ida-Virumaa on juba kümnes maakond, kus te kohtute valijameestega ühisel lõunasöögil. Mis peab nendel lõunasöökidel menüüs olema, et valijameestele meeldida?

Vaadake, sellega on säärane lugu, et meil pole menüüs muud kui tikuvõileivad ja vesi. Arvan, et menüü nüüd küll kedagi ei veetle. Ühes kohas oli tõesti nii, et pererahvas korraldas mitte niivõrd luksusliku, kuivõrd põneva söömaaja. Meie mingeid luksuslikke söömaaegu ei korralda. Söönuks keegi neil kohtumistel ei saa, ma ise kaasa arvatud. Tullakse ikka sisulise jutuajamise pärast. Aga huvi on olnud suur. Paljudes kohtades on tulnud kohale rohkem valijamehi, kui esialgu teatatud on.