Jõhvilanna võitis Eesti maratoni meistrivõistlustel pronksi

15. september 2016 ERIK GAMZEJEV
Ida-Virus toimuvatel jooksuvõistlustel on Hillevi Velba tänavu noppinud hulganisti võite. Nüüd tuli vägev saavutus ka Eesti meistrivõistlustelt − maratoni pronksmedal.

Ida-Virus toimuvatel jooksuvõistlustel on Hillevi Velba tänavu noppinud hulganisti võite. Nüüd tuli vägev saavutus ka Eesti meistrivõistlustelt − maratoni pronksmedal.

Veel kaks aastat tagasi kulus jõhvilanna Hillevi Velbal maratoni läbimiseks üle nelja tunni − sel pühapäeval aga tegi ta seda rohkem kui tund aega kiiremini ja sai kaela Eesti meistrivõistluste pronksmedali.

 

Ida-Virumaa naised pole pikematel jooksudistantsidel aastaid suutnud Eesti meistrivõistlustel medalite jagamisse sekkuda. Viimati, 2002. aastal, tuli Eesti naiste maratoni meistriks Sirje Velba.

Sel pühapäeval tuli tõeline üllatusmedal Sirje Velba tütrelt − 37aastaselt Hillevi Velbalt. Saavutuse teeb eriliseks, et ta hakkas tõsisemat jooksutrenni tegema alles mõned aastad tagasi.

Medalit ei osanud oodata

Hillevi Velba tuli Tallinna maratonil naiste arvestuses neljandaks; et eespool oli ka üks Keenia jooksja, pälvis ta Eesti meistrivõistluste arvestuses pronksmedali. 42,195 kilomeetri läbimiseks kulus tal aega veidi üle kolme tunni − 3:01.33. Läbi aegade on Eestis kiiremad suutnud olla vaid veidi rohkem kui paarkümmend naist. Ühtlasi jooksis ta rohkem kui viie minutiga üle ka oma ema isikliku rekordi. Oluline fakt on seegi, et ligemale paari tuhande osalejaga maratonil olid peale kolme naise Hillevist kiiremad veel vaid 62 meest.

Tõsi, mõned Eesti paremad pikamaajooksjad, kaasa arvatud olümpial palju tähelepanu pälvinud kolmikõed Luiged, seekordsetel meistrivõistlustel ei osalenud, ent see ei kahanda sugugi Velba saavutust − tema oli kohal ja võitis pronksi.

Hillevi Velba tõdes, et starti minnes ta medali peale ei mõelnud. “Olin võtnud sihiks joosta aeg alla kolme tunni. Püsisin suurema osa jooksust kolme tunni tempomeistri grupis. 31. kilomeetri joogipunktis jäin neist pisut maha. Siis hakkasid kilomeetri ajad pisut aeglasemaks minema, ilm muutuks ka palavamaks  ja sai selgeks, et alla kolme tunni ma seekord ei jõua. Samas raja ääres hüüti, et olen Eesti naistest kolmas. See teadmine andis jõudu juurde, sest ma ei osanud kuidagi oodata, et võiksin medalile tulla. Viimane kilomeeter, kus oli pikem tõus, tuli küll päris raskelt, aga finišis oli rõõm tohutu ja tunne super,” rääkis ta võistlusest.

Treeneriks Eesti rekordiomanik

Hillevi Velba oli Tallinna maratoni stardis viimati 2013. aastal. Siis oli ta sama pikal rajal tervelt tund aega kauem. Enam-vähem sama palju aega kulus tal aega ka aasta hiljem toimunud Ida-Viru esimesel staadionimaratonil. Tänu millele nüüd selline tohutu arenguhüpe tuli?

“Hakkasin tõsisemalt ja targemalt treenima ning mul on sel aastal ka väga hea treener,” tõdes ta. Velba on tänavu treeninud ei kellegi teise kui palju aastaid Hispaanias elava Eesti maratonirekordiomaniku Jane Salumäe juhiste järgi. Tema õpilaste hulgas on teiste seas ka Eesti parim meesmaratonijooksja Roman Fosti.

Oma treenerit pole Velba silmast silma näinud − suhtlus käib Facebooki ja Skype´i kaudu. “Jane tegi mulle väga hästi sobivad treeninguplaanid. Need ei ole mahu poolest väga suured, kuid mitmekülgsed ja sisaldavad muu hulgas ka tugevaid lõigutrenne. Nagu nüüd tulemus näitas, olid need plaanid päris efektiivsed. Olen püüdnud neid täpselt jälgida, aga samas usaldanud ka enesetunnet ja vahel mõne plaanitud harjutuskorra ka ära jätnud,” sõnas Velba.

Jõhvi lasteaias Kalevipoeg töötav kolme lapse ema tõdes, et töö ja pere kõrvalt ei ole suurte koormustega sugugi lihtne harjutada. “Ma ei saa iga päev pikki trenne teha. Tavaliselt on nädalas jooksukilomeetrid jäänud 50-75 vahele, mõnel nädalal maratoniks valmistudes tuli ka 100 kokku,” rääkis ta oma treeningutest. Põhiliselt jookseb ta Jõhvi lähiümbruse teedel, aga ka Narva lähistel suvekodus.

Jane Salumäe rääkis Põhjarannikule, et Hillevi edu võti ongi see, et ta täidab treeninguplaane oma võimaluste kohaselt. “Olen püüdnud selgitada, et sport on hobi ning esikohal on ikkagi töö ja pere. Ta pöördus minu poole ja palus abi. Olles vaadanud tema poolmaratoni tulemusi, nägin, et ta on suuteline jooksma maratoni kolme tunniga,” sõnas Salumäe.

Velba arvab, et kaalukas osa on kindlasti ka geenidel. Peale ta ema kuulus paarkümmend aastat tagasi Eesti pikamaajooksjate paremikku ka tema tädi Tiiu Müürsepp. “Eks ma olen spordi sees kogu aeg elanud. Aga nüüd tekkis tahtmine proovida, milleks ma võimeline olen. Sihikindlust mul jätkub, kui ma midagi pähe võtan, siis selle ma ära teen,” ütles ta ja lisas, et püüab järgmisel aastal alistada ka ihaldatud kolme tunni piiri.