Saksa mõjukas ajakiri avab saladuslikku Sillamäed

8. september 2016 SIRLE SOMMER-KALDA
Sillamäe linn oma stiilse arhitektuuri ja saladusliku minevikuga pole eksootiline mitte ainult paljudele Eesti elanikele, vaid ka sakslastele.

Sillamäe linn oma stiilse arhitektuuri ja saladusliku minevikuga pole eksootiline mitte ainult paljudele Eesti elanikele, vaid ka sakslastele.

“Linn, mida ei olnud” sellist pealkirja kannab Sillamäe minevikku ja tänapäeva kajastav artikkel, mis ilmus sel nädalal Saksa ajakirja Der Spiegel veebiväljaandes. 

“Maakaartidel maha vaikitud ja võõraste eest suletud: Eesti linna Sillamäed vähemalt ametlikult ei eksisteerinud. Sest see Läänemere-äärne linn oli Nõukogude tuumatööstuse keskus ja tänu sellele rangelt salajane,” algab artikkel, mis räägib nii sõjajärgsest ajast, kui sõjavangid salastatud tehase üles ehitasid, perioodist, mil Sillamäe õitses ja oli nagu riik riigis, ning Eesti taasiseisvumisest, kui riikliku seljataguseta jäänud inimesed piltlikult öeldes paradiisist välja visati.

Tundus eksootiline 

“Milleks Eesti Vabariik?” küsisid toona paljud linlased. Näiteks Sillamäe muuseumihoidja Aleksandr Popolitov tunnistab Saksa ajakirjanikele, et on riigis pettunud.

“Samas ollakse kaugel sellest, et soovida Eestist eraldumist, nagu venekeelne elanikkond Ukrainas. Sest peaaegu igaüks tunneb kedagi, kes 1990. aastatel frustreerituna Eestist Venemaale kolis ja seda hiljem kibedalt kahetses,” seisab artiklis.

Autor Alexandra Frank ütles Põhjarannikule, et tal on Eestiga varasem side.

“Tosin aastat tagasi olin ühe Euroopa Liidu vahetusprogrammi raames mõned kuud Postimehe toimetuses ja olen sellest ajast saadik Eestist sageli kirjutanud. Eriti sel ajal, kui Eesti astus Euroopa Liitu. Olen kirjutanud Eestist veel reisiraamatu ning seetõttu sattusin ka Sillamäele. Leidsin, et linn on eelkõige oma ajaloo tõttu väga huvitav. Lääneeurooplase vaatevinklist eksootiline.”

Frank lisas, et on tahtnud Sillamäe ajaloost jutustada juba üle kümne aasta. “Mõtlesin, et Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäev on selleks hea ajend.”

Koos kolleegi, fotograafi Maria Feckiga käis ta artikli jaoks materjali kogumas aasta tagasi. Frank selgitas, et ajalooliste sündmuste puhul ilmuvaid artikleid valmistataksegi aegsasti ette. Sillamäe kajastus ilmus ajaloorubriigis “Eines Tages”.

“Algul pidi artikkel ilmuma taasiseseisvumispäeval, 20. augustil, aga just täna [teisipäeval − toim.] esitleti uuenenud veebilehte Spiegel.de. Seetõttu on seal eriti palju liiklust. Meie lugu, mis sisaldab peale fotode ka videoid, nihutati just sellele päevale, et see pälviks rohkem tähelepanu,” rääkis Frank.

Ei otsinud katastroofi

Ajaloolane, Vaivara Sinimägede muuseumi spetsialist Ivika Maidre on üks intervjueeritavatest, kes artiklist läbi käib. “Päris hea lugu on!” kommenteeris ta.

Maidre jagas nii enda arvamust Sillamäest kui oli abiks venekeelsete vestluskaaslaste tõlkimisel.

“Mõtlesin, kas midagi läheb tõlkes kaduma, aga seda ei juhtunud. Ajakirjanik peegeldas tagasi seda, mida talle räägiti. Usun, et artiklist saab päris huvitava pildi linnast, mida pärast sõda ei eksisteerinud isegi maakaardil. Kaardile jõudis linn alles siis, kui elanike arv ületas 10 000 piiri.”

Maidre kogemuste järgi tulevad välisajakirjanikud tavaliselt katastroofi otsima, et oma auditooriumi vapustada.

“Mulle meeldis, et see lugu katastroofiks ei keeranud. Ajakirjanikul oli silma ja kõrva, et oluline välja noppida. Eestiski ju kogu aeg arutame, mis asi see Sillamäe on. Näiteks minule on Sillamäe jätkuvalt suletud linn, ei eesti ega vene, vaid ikka nõukogude. Ka Sillamäe inimesed, kes jäid ühel hetkel riikliku toeta, on mures, kes nad siis on,” arutles ajaloolane.

Maidre sõnul paistab, et uus põlvkond on selle endale välja mõelnud. “Seda näitab hästi Anton Makarjevi (linnavalitsuse arenguosakonna spetsialisti) tsitaat: “Ma ei tunne end venelase ega eestlasena, pigem seguna neist mõlemast. Me oleme Eestimaa venelased inglise muusikamaitsega.””

Saksa keele oskajad saavad artiklit lugeda aadressil http://www.spiegel.de/einestages/sillamaee-die-geheime-stadt-zentrum-der-sowjetischen-atomindustrie-a-1105752.html.

Der Spiegel on ka varem Ida-Virumaa elu kajastanud. Kaks aastat tagasi külastas Narvat ajakirja Der Spiegel reporter Jan Puhl, et uurida, kas Ida-Eestis võiks puhkeda samasugune konflikt nagu Ukrainas. Puhl tunnistas tookord Põhjarannikule, et separatistlike püüdluste puudumine oli talle selge juba enne Eesti piirilinna sõitu. Kohapeal sai ta selles veenduda ja ka oma lugejatele pajatada.