Psüühikahäiretega inimestele otsitakse Jõhvi kortereid

26. august 2016 SIRLE SOMMER-KALDA
Jõhvi valla sotsiaalelamispinnal on praegu kuus toetatud elamise kohta. Üks elanikest on Igor Ignatjev.

Jõhvi valla sotsiaalelamispinnal on praegu kuus toetatud elamise kohta. Üks elanikest on Igor Ignatjev.

AS Hoolekandeteenused otsib Jõhvis kinnisvara, et paigutada siia suletavatest erihooldekodudest 20 psüühilise erivajadusega inimest. Samasugust kogukonnas elamise teenust arendab ka Jõhvi vald ise, ainult et oma elanikele. Klientide toomist mujalt vallavõimud ei toeta.

 

Puuetega inimeste koda pakub praegu Jõhvis toetatud elamise teenust, mis tähendab, et inimest juhendatakse majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, seda nii valla kui kliendi elamispinnal. “Tahame toetatud elamise mahtu suurendada ja arendada välja psüühilise erivajadusega inimestele kogukonnas elamise teenuse,” selgitas vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste.

Vald sihib selleks toetust Euroopa regionaalarengu fondist, projekt tuleb esitada selleks reedeks.

Vähem ja rohkem tuge

“Projekt annaks võimaluse renoveerida valla omandis oleva Kaare t 3 asuva hoone kolm väljaehitamata korrust, korrastada siseõue ja renoveerida sotsiaalmaja soklikorruse, kuhu tuleksid töötoad toetatud elamise ja kogukonna teenuse klientidele,” märkis Tammiste.

Toetatud elamise kohti kavandatakse kümme. Kakskümmend elukohta on aga mõeldud kogukonnateenuse pakkumiseks ehk neile puuetega inimestele, kes vajavad suuremat abi ja järelevalvet. Neile ei piisa kord nädalas käivast abistajast; nad vajavad tuge kodustes toimetustes ja asjaajamises seitse päeva nädalas.

Kogukonnas elamise teenus praegu maakonnas puudub, ütles Ida-Virumaa puuetega koja juht Kaia Kaldvee. Sealjuures elab sotsiaalkindlustusameti andmetel Ida-Virumaal 2576 psüühikahäirega inimest ning 859 vaimupuudega inimest.

Kui Jõhvi projekt saab toetuse, toob see valda ligi miljonisuuruse investeeringu.

Võrreldes kevadega, kui hakati projekti ette valmistama, on selle maksumus tõusnud. Seetõttu teeb vallavalitsus volikogule ettepaneku muuta oma juunikuu otsust ja suurendada ka omaosalust.

Tammiste selgitas, et alguses oli projekti kogumaksumuseks arvestatud 808 500 eurot. Projektitaotluse kirjutamise ja finantsanalüüsi koostamise käigus on selgunud, et ehitustööd lähevad siiski kallimaks. Lisaks täiendati projekti sisustuse osaga, sest ka mööbli, kodutehnika jms soetamine on abikõlblik.  Seetõttu on projekti kogumaksumus nüüd ligi 1 039 500 eurot, millest valla omaosalus on 155 900 eurot.

Vallale suur koormus

Samal ajal kui Jõhvi valmistab ette oma projekti, on maakonnakeskuse võtnud sihikule AS Hoolekandeteenused. Esmaspäeval koos olnud vallavolikogu sotsiaalkomisjon võttis seisukoha, et Jõhvi ei peaks Hoolekandeteenuste saadetud ühiste kavatsuste protokollile alla kirjutama.

“Kui me ise taotleme 30 kohta ja ühiste kavatsuste protokollis on Hoolekandeteenustel juttu kuni 60 kohast, neist 30 ööpäevaringset ja 30 kogukonnateenust, siis tekib küsimus, kas seda pole liiga palju,” arutles Tammiste. “Jõhvi on ikkagi suhteliselt väike ja kompaktne kogukond. Pealegi peame kõigile tagama tugiteenused, näiteks sotsiaaltranspordi, kaitstud töö, igapäevaelu toetamise ja tugiisiku teenuse, mis on vallale suur koormus. Me ei aja kiusu, aga kaitseme oma kogukonda,” lisas ta.

Kaldvee, kes on ühtlasi sotsiaalkomisjoni liige, pelgas, et see vähendab ka Jõhvi enda võimalusi teenuse arendamiseks raha saada.

Lisaks võib see kaasa tuua probleeme ühistutes. Kaldvee viitas hiljuti ajakirjanduses kajastatud juhtumile, kus AS Hoolekandeteenused ostis Tartu Laseri tänava uude kortermajja kolm korterit kümnele psüühikahäirega kliendile. See tekitas teistes majaelanikes palju meelehärmi.

AS Hoolekandeteenused tooks ka Jõhvi kliendid, kes elasid varem mõnes eraldatud mitmesajakohalises erihooldekodus. “Meie eesmärk on tuua need inimesed tagasi kogukonda − inimeste hulka,” selgitas ASi Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno.

Asjaolu, et Jõhvi ei allkirjasta ühiste kavatsuste protokolli, Hoolekandeteenuste kavatsusi ei väära. “See on tegelikult hea tahte protokoll ja selles mõttes otseselt meie plaane ei mõjuta. Meie loodame teha koostööd, näiteks kasutada kaitstud töö teenust.”

Lanno ei näe põhjust, miks üks segab teist.

“Saame toetust erinevatest allikatest. Meie taotleme erihooldekodude reorganiseerimise meetmest ega konkureeri omavahel. Kui sotsiaalministeerium näeb Ida-Virumaale 90 teenusekohta, siis 50 kohta Jõhvis pole palju. Selle poolest on valla mure alusetu.”

Lanno kinnitusel kolitakse Jõhvi suletavatest erihooldekodudest ümber eelkõige Ida-Virust pärit inimesed. “Esimese kümne hulgas on Jõhvi ja Kohtla-Järve inimesed. Tahame nad kodukohta tagasi tuua.”

Harjumine aja küsimus 

Esimene kümnene üksus loodetakse avada sel aastal. “Kinnisvaraosakond tegeleb kolme korteri otsimisega. Algul teevad kliendid koos süüa, hiljem saab igaüks juba omaette hakkama. Päev otsa on nende käsutuses töötaja, kes käib kolme korteri vahet.”

Viidatud Laseri tänava majas pole Lanno sõnul olnud tegelikult ühtegi juhtumit, mis peaks naabrites pahameelt tekitama.

“Need on eelarvamused ja hirmud, mis käivad asjaga kaasas. Laseri majas võis osutuda probleemiks selle kontseptsioon, et see on mõeldud rikastele. Näiteks Lasnamäel on meil korterid tavalises majas, naabrid on teadlikud ja pole tekkinud mingit vastuseisu. See on aja küsimus, kui ühiskond harjub, et meie kõrval on inimesed, kes on uudishimulikumad ja tahavad rohkem suhelda.”

Lanno arvas, et Jõhvis kolme korterit ühte majja ei leita, seetõttu vaadatakse, et need oleksid lähestikku. Korteriostust lubatakse teavitada ka ühistut.

Esimese satsiga tulevad Jõhvi elama kliendid, kellele kogukonnas elamise teenus oleks hüppelauaks päris ellu. “Anname viimase lihvi, õpetame neid süüa tegema ja rahaasju ajama. Järgmine samm oleks iseseisev elamine sotsiaalkorteris,” rääkis Lanno.

Ülejäänud kümne koha jaoks kaalutakse väiksema maja ostmist − seal elaksid kliendid, kes vajavad rohkem kõrvalabi.

Lanno sõnul on peetud läbirääkimisi ka teiste Ida-Viru omavalitsustega, kuid Jõhvi on kõige atraktiivsem just avalike, sealhulgas sotsiaalteenuste hea kättesaadavuse tõttu.