Tervisekeskuse ehituseks võivad raha saada kõik huvilised

9. august 2016 SIRLE SOMMER-KALDA

Esmatasandi tervisekeskuste projekte hinnanud valikukomisjon teeb valitsusele ettepaneku kinnitada investeeringute kavva kõik 59 projekti, mis üle Eesti esitati. Ida-Virumaalt küsiti raha kaheksa moodsa perearstikeskuse rajamiseks.

corrigo1

Sotsiaalministeerium andis enne taotlusvooru signaali, et Ida-Virumaa võib arvestada vähemalt kolme uue esmatasandi tervisekeskusega. Praegu lõhnab lausa kaheksa järele.

Perearstide töötingimusi soovitakse parandada Jõhvis ja Kiviõlis; Kohtla-Järvelt, Sillamäelt ja Narvast tuli koguni kaks taotlust. Investeeringuprojektidega on kaetud veidi üle poole maakonna perearstinimistutest.

Rahalootus kõigil

“Kui valitsus kinnitab investeeringute kava ja kõik taotlejad esitavad ka taotluse rakendusasutusele ehk rahandusministeeriumile, on kõigil reaalselt raha loota,” kinnitas valikukomisjoni kuulunud sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Lukka Põhjarannikule.

Eile Ida-Virumaa visiidil käinud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõdes, et maakonnas on esmatasandi tervisekeskuste loomise osas pilt hea. “Üldiselt oleme maakonna katvusega päris rahul. Suuremad linnad on kaetud ja mõnel oli edukas isegi rohkem kui üks taotlus.”

Ossinovski sõnul tuleb tõenäoliselt ka teine taotlusvoor, aga Ida-Virumaal pole sellega tarvis lappida ühtegi auku.

“Ida-Virumaal me ühtegi auku küll ei näe. Võrreldes mõne muu maakonnaga, näiteks Jõgeva- või Võrumaaga, kus maakonnakeskusest ei ole taotlust, või mõne paigaga, kus pool maakonda on tühjaks jäänud. Ida-Virumaal on taotlejad olnud väga tublid ja taotlused tasemel. Eks me oleme Narva haiglat ja Ida-Viru keskhaiglat ka ise taotlema motiveerinud. Kohalikke tervishoiuinimesi tuleb selle töö eest tunnustada,” ütles minister.

Kaija Lukka nentis, et kõik taotlused tulid piirkondadest, mis on tervisekeskuste tõmbekeskustena abikõlblikud.

“Tervisekeskuste tõmbekeskused planeeriti lähtuvalt piirkondlikust vajadusest, tuginedes Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse uuringule ja terviseameti hinnangule. Ettepanekute väljatöötamisel kaasati eri osapooli, kaasa arvatud kohalikke omavalitsusi ja maavalitsusi. Lisaks sellele võeti aluseks piirkondliku vajaduse hindamisel ka rahvastiku prognoosi, transpordiühendust ning olemasolevate perearstide nimistute võrku. Abikõlblik on tervisekeskust ehitada suuremasse linna, selleks et tagada üle Eesti teenuse ühtlane kättesaadavus,” selgitas Lukka.

Spetsialistide meeskonnad

Ida-Virumaal jahib kõige suuremaid toetussummasid SA Ida-Viru Keskhaigla, kes soovib esmatasandi tervisekeskuse rajada nii Järve kui Ahtme linnaosas, küsides kokku ligemale 2,9 miljonit eurot.

“Järve linnaosas on kavas renoveerida polikliiniku ruumid, kus töötab 14 perearsti, parandamaks nende töötingimusi. Ahtmes on eellepingud sõlmitud kuue perearstiga ja seal soovitakse tervisekeskus avada uues haiglakorpuses, mis on praegu kavandamisel,” kommenteeris keskhaigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre esitatud taotlusi.

Kokku laekus 59 taotlust üle Eesti kogusummas 64 miljonit eurot. Esmatasandi tervisekeskuste rajamisele on ette nähtud kokku 113,6 miljonit eurot, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25 protsenti projektide omaosalusest.

Sotsiaalministeerium on seadnud eesmärgi, et juba 2018. aasta lõpuks valmiksid esimesed 15 esmatasandi tervisekeskust, mis peavad tõstma ravi kvaliteeti, laiendama teenuste kättesaadavust ja soodustama tervishoiu eri tasandite koostööd. Perearsti ja -õe kõrval hakkavad uutes keskustes tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste.

“Paralleelselt nüüdisaegsete ruumide ehitamisega peame välja töötama esmatasandi tervishoiu sisulise mudeli ja arengusuunad,” rääkis Lukka. “Seetõttu olemegi kokku kutsunud töörühma, kes koondaks senistes analüüsides esitatud ettepanekud, sõnastaks eesmärgid, kuhu me tulevikus jõuda soovime, ning koostaks tegevuskava.”