Narva linnus saab kolme aastaga uue sisemuse

28. juuli 2016 

linnus1

Euroopa Liidu fondi miljonid aitavad Narva linnust uuendada, et see muutuks senisest huvitavamaks ja tänapäevasemaks, aga ka liikumispuudega inimestele ligipääsetavamaks. Seda siiski nii palju, kui vana hoone võimaldab.

ILJA SMIRNOV

smirnov@pohjarannik.ee

Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist on otsustatud eraldada 3,54 miljonit eurot sihtasutusele Narva Muuseum, mille asutajad on Narva linn ja Eesti riik. Raha läheb laiaulatusliku projekti “Piirikindluse avastuskeskuse avamine” elluviimiseks, et muuta lähenemist muuseumitööle ja avada külastajatele ruumid, kuhu seni oli ligipääs ainult restauraatoritel ja teistel oma maja inimestel.

Projekti põhiosaks on Narva Pika Hermanni torniga külgneva konvendihoone idapoolse tiiva ehitus. Konvendi müüride sõjajärgseid kahjustusi restaureeriti 1970.-1980. aastatel ja nüüd võetakse see edasiste tööde aluseks. Piirijõe poole suunatud idatiivas asub Narva muuseumi püsiekspositsioon ja kolmandal korrusel on konverentsisaal.

Praegu on külastajatele avatud ja muuseumil aktiivselt kasutuses konvendihoone neljast tiivast kolm: lõuna-, põhja- ja läänetiib.

Linnuse välimus ei muutu

Muuseumist rõhutati, et projekti realiseerimise käigus Narva linnuse välimus ei muutu: tööd hakkavad käima hoones sees ja konvendihoone sisehoovis.

“Üks suuremaid muutusi on see, et sissepääs linnusesse viiakse ära konvendi lõunatiivast, kus see praegu on, juba praegu põhjaõues olevatesse väravatesse. Seal, kus praegu on põhjaõues tualetid ja mõned tehnilised ruumid, saavad olema kassa ja suveniiripood,” selgitas Narva muuseumi projektijuht Anastassia Tuuder.

Uudiseks on konvendihoovi läbipaistev katus. See on eemaldatav ja kasutama hakatakse seda siis, kui halb ilm kipub vabaõhuüritusi rikkuma. “Väljast seda näha ei ole,” rõhutas Tuuder.

Jõekaldal asuv hästi tuntud ja idatiiva osaks olev kaevutorn avatakse samuti külastajatele. Esialgne plaan rajada torni lift, et otse kaldapromenaadilt linnusesse pääseks, on esialgu kõrvale jäetud. Tuuderi sõnul on põhjuseks lifti kallis hind ja torni väiksus – sinna mahub korraga liiga vähe inimesi. Seega jääb kaevutorni alumine uks endiselt suletuks.

Torni alumisse ossa tulevad ruumid ürituste korraldamiseks, teisele korrusele väike näitusesaal, kolmandale korrusele katuse alla aga administratsiooni töökabinet, kust avaneb vaade Ivangorodi linnusele.

Muuseum muutub kõigile ligipääsetavaks

Projekti üks ülesanne on muuta muuseum liikumispuudega inimestele ligipääsetavaks. Näiteks konvendihoone kaht uut treppi dubleerivad liftid.

“Kui praegu vaadata, siis esimene, mida Narva linnusesse sissepääsul näeb, on trepiastmed, edasi esimesele korrusele aga ratastoolis lihtsalt ei pääse,” tõdes Tuuder.

Narva muuseumi teadusjuht Ivo Posti selgitas, et kogu ekspositsioon on jaotatud kolme kategooriasse ja ainult A-kategooria püsiväljapanek asub linnuse alumistes ruumides, kuhu pääsevad kõik inimesed erisustele vaatamata. “See keskendub kogu linnuse ja bastionide, see tähendab kogu Narva kindluse ajaloole.”

B-kategooria näitustele pääsevad liikumispuudega inimesed soovi korral – sellised tingimused seab vanaaegne arhitektuur, sest nendesse ruumidesse pääseb ainult mööda treppe. Samuti on lood ka praegu: ratastoolis liikujad ei pääse praegu ega ka edaspidi Hermanni torni. Posti sõnul avavad need väljapanekud mõningaid püsinäituse teemasid.

C-kategooria väljapanekutel saab näha muuseumi eksponaate, üht kindlat teemat pole. “Me lihtsalt koostame väljapanekuid meie fondidest, näitame, mis meil on.”

Võimalikult vähe elektroonikat

Posti sõnul on Narvas teadlikult loobutud kõikvõimalike elektrooniliste vidinate, stendide ja ekraanide kasutamisest. Ta märkis, et need tänapäevase muuseumi vahendid on igal pool alatasa rikkis ja seisavad kasutuseta.

“Meie põhimõte on, et tehnikat oleks nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. See tähendab, et ekspositsioon peab töötama ka siis, kui vool ära läheb: taskulambiga on võimalik kõike vaadata ja lugeda,” täpsustas teadusjuht. Tema sõnul on elektroonika, mobiilirakendused ja virtuaalreaalsuse prillid samuti võimalikud, kuid seda täiendusena käegakatsutavatele eksponaatidele.

Narva muuseumil on kavas pakkuda külastajatele senisest rohkem mängulisi võimalusi ühe või teise teemaga tutvumiseks. Sel puhul rõhutas Ivo Posti eriti, et tulevikus ei saa olema ei igavlevaid vaatajaid ega ka giide kui selliseid. “Meil on edaspidi saalides töötajad, kes kogu aeg külastajatega tegelevad.”

Uuenenud Narva muuseum on kavas avada 2019. aasta suvel.