Juunioride keskmaajooksu valitseb Ida-Viru noormees

13. juuli 2016 ERIK GAMZEJEV
See Rakvere staadionil Eesti juunioride meistrivõistlustel 1500 meetri jooksu finišis tehtud pilt on ilmekas näide, kui võimsalt Deniss Šalkauskas Eestis oma eakaaslastest keskmaajooksudes üle on − sel ajal kui konkurendid heitlevad teise ja kolmanda koha pärast, on tema finišijoonest juba kaugele jalutada jõudnud.

See Rakvere staadionil Eesti juunioride meistrivõistlustel 1500 meetri jooksu finišis tehtud pilt on ilmekas näide, kui võimsalt Deniss Šalkauskas Eestis oma eakaaslastest keskmaajooksudes üle on − sel ajal kui konkurendid heitlevad teise ja kolmanda koha pärast, on tema finišijoonest juba kaugele jalutada jõudnud.

Kui keskmaajooksudes selgub võitja tavaliselt viimastel meetritel, siis Eesti juunioride meistrivõistlustel kolm kulda võitnud 17aastane Ahtme noormees Deniss Šalkauskas edestas kõiki konkurente peaaegu terve lõpusirge võrra. 

 

Pikakasvuline Šalkauskas on kahel viimasel aastal tehtud arengusammudega jõudmas tasemele, kus on võimalik sekkuda medaliheitlusesse ka täiskasvanute seas. Tänavustel talvistel Eesti meistrivõistlustel saigi ta juba ka meeste arvestuses 1500 meetri jooksus hõbemedali kaela.

Rekordid aina paranevad

Juuli alguses toimunud juunioride meistrivõistlustel parandas ta võrdväärsete konkurentide puudumisele vaatamata oma isiklikke rekordeid. 800 m läbis ta ajaga 1.54,28 ja 1500 meetrit 3.56,68. Lühemal maal edestas lähimaid konkurente kuue ja pikemal 14 sekundiga. Lisaks võttis ta kindla võidu ka 3000 meetri takistusjooksus. Sel alal jõudis ta üle finišijoone koguni 37 sekundit enne kõiki teisi.

Sel nädalavahetusel kavatseb Šalkauskas Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel osaleda 3000 m takistusjooksus ja 800 m jooksus.

Noort jooksutalenti viimased kuus aastat treeninud Viktor Predbannikov Kohtla-Järve klubist Atleetika tõdeb, et Denissile on toonud edu nii head kehalised eeldused, geenid (tema ema tegeles samuti jooksmisega) kui pühendumine. “Ta on väga sihikindel ja töökas. Jooksmine pakub talle suurt huvi ja ta mõtleb ise kaasa, kuidas harjutada, et paremaks saada. Treeninguplaanid sünnivad samuti meil ühistes aruteludes,” rääkis ta, lisades, et tema roll on sageli õpilast ka tagasi hoida. “Sel alal on tähtis liikuda edasi samm-sammult, sest väga kerge on koormustega üle pingutada ja kõrvetada saada. Seetõttu valime ka näiteks väga hoolega, millistel võistlustel osaleda, et neid aastas liiga palju ei saaks.”

Kehvade olude kiuste

Šalkauskase tulemused staadioniringidel on seda enam tähelepanuväärsed, et häid harjutustingimusi tal kodukandis pole. Treeneri sõnul harjutatakse talvel põhiliselt 150meetrise ringiga Ahtme hallis ja suviti Jõhvi gümnaasiumi 250meetrisel lahtiste kummiplaatidega staadioniringil. “Muidugi unistame korralikust staadionist ja loodetavasti see peagi Kohtla-Järvel valmib. Kuid oleme naljatanud, et võib-olla sellistes kehvades oludes harjutamine on praegu selles mõttes kasuks tulnud, et kui Deniss pääseb võistlusel jooksma korralikule rajale, kasvavad talle justkui tiivad,” muheles Predbannikov.

Deniss Šalkauskasel on Ahtme gümnaasiumis õppida jäänud veel üks aasta. Predbannikovi sõnul kavatseb ta noormehe edasise arengu huvides teha koostööd ka ühe Eesti tuntuma jooksutreeneri Harry Lembergiga.

Lemberg sõnas Põhjarannikule, et Šalkauskas on kahtlemata andekas noorjooksja ja oma seniste heade tulemustega Eestis silma paistnud. “Edasise suhtes on oluline, kui tõsiselt ta ise on valmis tippspordile pühenduma. Kui on tahtmist seada suuri sihte, siis tuleb võrrelda end mitte Eesti, vaid Euroopa ja maailma eakaaslastega,” sõnas ta.