Tööstusalasid hakatakse ehitama kolmel rindel korraga

4. juuli 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Narva logistika- ja tööstuspargi esimene etapp valmis mõned aastad tagasi ja seal toimetab juba neli ettevõtet. Teiste hulgas veepuhastusseadmeid tootev Aquaphor.

Narva logistika- ja tööstuspargi esimene etapp valmis mõned aastad tagasi ja seal toimetab juba neli ettevõtet. Teiste hulgas veepuhastusseadmeid tootev Aquaphor.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuselt ligi 5 miljonit eurot toetust saanud Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus tahab taristuehitust sel suvel alustada nii Narvas, Kohtla-Järvel kui Kiviõlis.

 

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, kes sai piirkonna konkurentsivõime tõstmise programmist toetust veidi alla 5 miljoni euro, tahab tööstusalade taristud välja ehitada nii kiiresti kui võimalik, mistõttu hakkab ehitus pihta kolmes pargis korraga: nii Narvas, Kohtla-Järvel kui Kiviõlis.

Ainulaadne park

Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Teet Kuusmik ütles, et toetusetaotluse esitamise hetkeks oli neil tehtud väga suur osa eeltöödest. “Meil on olemas detailplaneeringud, projektid, ehitusload,” tõdes ta, et nad valmistusid taotlusvooruks väga põhjalikult. Peale selle on riik andnud sihtasutusele toetust, tänu millele on olemas ka kõigi kolme projekti omaosalus.

Infrastruktuuri ehitamine on kõige keerulisem ja rahamahukam Kohtla-Järve tööstuspargis, mis on mõeldud väga energiamahukatele ettevõtetele. “Juba ainuüksi gaasitorustik on seal teistsuguse läbimõõduga kui mujal,” ütles Kuusmik. Peale selle ehitatakse välja aurutorustik, mille olemasolu on sinna planeeritud sektori jaoks äärmiselt oluline.

Park on mõeldud keemiatööstusele, aga ka neile ettevõtetele, kus energiatarbimise hulk suur.

Kohtla-Järvest saab Kuusmiku sõnul ainulaadne park terves Baltikumis, sest teist sellist pole selles regioonis. Kui Balti riikides pole keemiatööstuse maht väga suur, siis Lääne-Euroopas on see vägagi levinud sektor ja sellega tasub Kuusmiku hinnangul tegutseda.

Kohtla-Järve võiks aga huvi pakkuda ka teiste sektorite ettevõtetele just tänu energiale. “Odavam energia võiks olla huvipakkuv märksõna ka muude sektorite ettevõtetele. Kuna põlevkivitööstuses tekib palju jääkenergiat, siis saab seda ka odavama hinnaga osta ja tekib ettevõtetevaheline sünergia,” tõdes ta, et kokkulepete korral võidaksid mõlemad pooled.

Toob palju lisaväärtust 

Kohtla-Järve pargi väljaehitamiseks saadi EASilt toetust 2,58 miljonit eurot. Narva pargi toetussumma on 1,9 miljonit eurot. Kui Kohtla-Järve pargi suurus on 80 ja Narvas 60 hektarit, siis Kiviõli ettevõtlusala suurus on vaid 25 hektarit ja selle infrastruktuuri väljaehitamiseks saadi toetust 430 000 eurot.

Narvas läheb ehitusse logistika- ja tööstuspargi teine etapp. Narva pargi rajamist alustas sihtasutus kõige varem ning esimeses etapis väljaehitatud aladest on lõviosa müüdud. 34 krundist kaheksa on vabad ja kolm broneeritud. Neli ettevõtet on oma tootmis- ja laohooned püstitanud, praegu ühte suuremat tehast ehitatakse.

“Kui meie oleme taristuehitusse investeerinud 3 miljonit eurot, siis eraettevõtete panus on 55 miljonit eurot,” ütles Kuusmik, et iga taristusse investeeritud summa toob juurde palju suuremaid summasid.

Lisaks toetust saanud aladele on juba valmis Jõhvi logistika- ja äripargi taristu. Seal krundid muretsenud ettevõtted on Kuusmiku andmetel alustanud pojekteerimist ja ettevalmistustöid ning esimese ehituseni loodetakse jõuda samuti veel sellel aastal.