Soome ja Eesti otsisid mereühenduse võimalusi

30. juuni 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Kui Kotka ja Sillamäe vahelist ühendust segavad Venemaa territoriaalveed, siis Loviisa sadam võiks tähendada kiiremat ühendust Ida-Soome ja Virumaa vahel.

Kui Kotka ja Sillamäe vahelist ühendust segavad Venemaa territoriaalveed, siis Loviisa sadam võiks tähendada kiiremat ühendust Ida-Soome ja Virumaa vahel.

Soome Loviisa sadama ja linnavalitsuse esindajad tutvusid sellel nädalal Sillamäe ja Kunda sadamaga, rääkides võimalusest avada regulaarliin alternatiivina Kotkale, mis lühendaks teekonna pikkust tunni või paari jagu.

Sellel teisipäeval käis Loviisa linna ja sadama delegatsioon kohtumas Sillamäe ja kolmapäeval Kunda sadama esindajatega. Peale sadamatega tutvumise rääkisid kahe riigi esindajad ka võimalusest regulaarliini käivitamiseks Soome lahe idaosas.

Kiirem ühendus

Kui Sillamäe ja Soome Kotka sadama vahelise laevaliini suurimaks takistuseks said Venemaa territoriaalveed, mis sunnivad laeva sõitma ringiga, lisades meresõidule ligi paar tundi, siis Loviisa sadama asukoht lubaks kas Kundasse või Sillamäele sõita oluliselt mugavamalt ja kiiremini.

Sillamäe ja Kotka sadama vahe on 70 meremiili ja sellele pidi Vene territoriaalvetest möödasõidu tõttu juurde lisama veel 20 miili. Loviisa ja Sillamäe sadama vahe on 80 miili ja läbi Vene territoriaalvete sõites viis miili lühem. Lühem tee tähendab lühemat sõiduaega, mis muudaks ülesõidu mugavamaks.

Loviisa ja Kunda vaheline meretee on aga ainult 54 meremiili pikk. See on vaid 11 meremiili pikem kui Tallinna ja Helsingi vahe. Ka Kotka ja Kunda vahe on 65 miili ja seda Vene territoriaalveed ei sega. “Laevaühendus Soome lahe idaosas oleks aga loodud,” ütles delegatsiooni kohtumist korraldanud Pekka Linnainen.

Võimalused sadamas regulaarliini vastu võtta on olemas nii Soome kui Eesti pool. “Mõlemad sadamad jätsid Loviisa esindajatele hea mulje. Sillamäe sadama kiire areng paneb muidugi kõik soomlased imestama,” tõdes Linnainen.

Regulaarliin tähendaks eelkõige kaubareise, aga sellega võiksid kaasa sõita ka mõned turistid.

Operaatorit pole

“Fakt on aga see, et sadamad seda liini käima ei pane ja ühtegi huvitatud operaatorit pole,” tõdes Linnainen, miks Soome lahe idaosas ühtegi laevaliini ei sõida.

Linnaineni sõnul on äärmiselt keeruline leida operaatorit, kes oleks valmis regulaarliini käivitama, sest konkurendiks on Tallinna ja Helsingi vaheline ühendus oma suurte võimaluste, tugeva hinnakonkurentsi ja kiirete laevadega. Samas Soome lahe lääneosas liinid toimivad: Paldiskist on võimalik minna Hankosse Soome või Kapellskäri Rootsi.

Idaosa katse käivitada liiklus Kotka ja Sillamäe vahel ei kestnud kaua, ehkki Linnaineni hinnangul oleks aeg liini tasuvust parandanud. “Ükski laevaliin kohe kasumit ei teeni ja operaatoril peab olema võimalusi ja kannatust esimesed paar kahjumiaastat ära kannatada,” lisas ta.

Linnaineni sõnul oleks ideaalsemaks lahenduseks Soome lahe idapoolsete ühenduste loomisel see, kui Venemaa avaks oma territoriaalveed ja saared, mis on praegu avalikkusele suletud, võiksid saada lisapeatuspaigaks. “Just siis saaksime rääkida Soome lahe põhja- ja lõunakalda ühendamisest, mida saaksid mõnusalt kasutada nii turistid, regulaarliinid kui väikealused,” lisas ta.

Ehkki kahe poole sadamate juhtide kohtumised regulaarliini avamisele otseselt kaasa ei aita, on Linnainen veendunud, et koostöökohti leitakse ja sügisel kohtutakse uuesti juba Soome pool. Pealegi peab ühenduse teemat üleval hoidma tuleviku tarbeks.