Ohtlike rõdude remont käib elanikele üle jõu

20. juuni 2016 NIINA VOROPAJEVA
Sellisele rõdule on inimestel ohtlik minna, maja miljööväärtuslikus piirkonnas asumine nõuab aga rõdu renoveerimist, milleks ühistul raha ei ole.

Sellisele rõdule on inimestel ohtlik minna, maja miljööväärtuslikus piirkonnas asumine nõuab aga rõdu renoveerimist, milleks ühistul raha ei ole.

Kohtla-Järvel Tuuslari t 8 asuva maja korteriühistu on palunud linnavalitsuselt tuge miljööväärtuslikus piirkonnas oleva hoone ohtlikuks muutunud rõdude remondiks.

 

Üks maja rõdudest on juba väga halvas olukorras ja korteri elanikel on eluohtlik seda kasutada.

Majahalduri Raissa Varese sõnul on rõdust järel ainul rauast piirded, põrandat pole, selle asemel on lauad, vihma korral voolab vesi fassaadile ja satub naaberkorteritesse.

“Me ei tea, kuidas see rõdu ehituse ajal oli kinnitatud, ning äkki kukub betoonpõrand, kui me selle rõdule valame, alla,” tõdeb Vares.

Seab maja eeskujuks

Vares seab selle maja elanike suhtumist oma elamusse eeskujuks. Maja on väike, kõigest 18 korterit, 40 protsenti elanikest on pensionärid.

“On hästi teada, kui raske on sellist, seda enam veel vana maja majandada, kuid siin on inimesed väga kohusetundlikud − nad on otsustanud maksta 77 senti ruutmeetrilt maja hooldamiseks, tean, et teistes majades makstakse palju vähem. Tuuslari 8 elanikud maksavad suvel raha veel remondifondi ja on sel kombel suutnud remontida katuse ja soojustada seinad,” selgitab Raissa Vares.

“Mis rõdudesse puutub, siis need, mis on maja esiküljel, see tähendab Tuuslari tänava poole, pole enam ammu kasutusel − uste asemele on seal aknad tehtud. Kaks rõdu on maja küljel, neile küll pääseb, kuid kasutada on neid ohtlik, eriti üht.”

“See tuleks ära koristada, kuid ühistu ei saa seda teha, sest maja on miljööväärtuslikus piirkonnas,” selgitab Raissa Vares. “Restaureerida, nii nagu nõuab selle tsooni kaitse, pole ühistul jõudu. Kõige tagasihoidlikumate arvutuste järgi on selleks vaja vähemalt 1000 eurot. Inimesed arvavad, et kui linn soovib miljööväärtuslikku piirkonda säilitada, siis peab elanikke aitama, sest see ei ole ühe maja probleem.”

Abi juhtnööride näol

Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova kinnitas, et see on paljude vanade majade probleem.

Kohtla-Järve linnavalitsuse ettepanekul uurisid muinsuskaitseameti spetsialistid linna vanu rõdusid ja selle tulemusel töötasid välja juhised vanade, nn Stalini ajastu majade rõdude seisundi, remondi ja kasutamise hindamiseks.

Selliseid hooneid ehitati Kohtla-Järvel linna algusaegadel ja sageli on neil iseloomulikud rõdud. Praegu on paljud neist väga halvas seisus. Uus dokument aitab neid renoveerida. Juhis pakub tüüplahenduse, mis võimaldab vanad rõdud arukalt rekonstrueerida.

Peavad ise ekspertiisi tegema

“Juhis on hea, kuid inimestel pole raha nii suurteks kulutusteks, lihtsam on rõdu lammutada,” ütles Raissa Vares.

Kuid ka lihtsam lahendus ei sobi. “Seda, et rõdu on ohtlikus seisundis, peab kinnitama ekspertiis, mille peab tellima korteriühistu,” selgitab Rita Burenkova. “Ja kui selline otsus on tehtud ja rõdu lammutatakse, siis hiljem tuleb see taastada. Ma saan aru, et kõik see tähendab kulutusi, seepärast ei seata taastamisele mingeid tähtaegu.”

Arhitekti sõnul tuleb linnal seda probleemi arutada, sellega tegelda, et vähemalt piskuga korteriühistuid aidata, sest ise pole nad praegu suutelised seda probleemi lahendama.