Miks prügi probleem pole kadunud?

17. juuni 2016 

Kui paljud meist veel mäletavad aegu, mil meie linnaservad ja isegi majahoovid kogusid tonnide viisi prügi, mida keegi omaks ei pidanud? Iseeneslikud prügimäed olid tõeliseks nuhtluseks, kuni riik kehtestas regulatsiooni, mis kohustab kinnistuomanikke sõlmima prügiveofirmaga jäätmeveolepingu.

Olukord läkski tunduvalt paremaks, sest loogika ju ütleb, et pole mõtet vedada jäätmeid metsa alla, kui kohustuslik prügivedu on nagunii tellitud. Ent nüüd peame tõdema, et jäätmete viimine loodusesse on ehk oluliselt vähenenud, kuid mitte kadunud. Riigimetsa majandamise keskus kavatseb seetõttu ette võtta omavalitsused, kelle territooriumil riigi mets jäätmetesse mattub, ja jäätmekäitlusega seotud kulud sisse nõuda.

RMK väitel pole Jõhvis ligi veerandil kinnistuomanikest kohustuslikku prügiveolepingut. Kuidas see võimalik on? Seda ei tea vallavalitsus praegu isegi täpselt. Aga nüüd on selgunud, et vallal tegelikult polegi selget ülevaadet, kellel on ja kellel pole prügivedajaga lepingut. Huvi selle vastu hakati tundma alles nüüd, mil RMK kurjaks sai. Karta on, et ülevaadet prügiveolepingutest pole paljudes teisteski omavalitsustes.

Prügistamise probleemi soodustab ilmselt ka asjaolu, et kinnistuomanik saab ise valida, kui suures mahus ta prügivedu tellib. Mida vähem, seda odavam ja ülejäägid maanduvadki metsa alla või maanteekraavi.

Oma roll looduse prügistamisel on ka ehitusettevõtjatel, kes ehitusjäätmete utiliseerimise pealt sel kombel kokku hoiavad. Seetõttu vajab tõhusamat järelevalvet ka ehitusjäätmete ladestamine.