Naised koos, naised hoos!

15. juuni 2016 TIIA LINNARD
II Eesti naiste tantsupidu − pidu, mis läks südamesse.

II Eesti naiste tantsupidu − pidu, mis läks südamesse.

Kuigi ilm ei sõltu sellest, kas keegi tantsib või mitte, on tore mõelda, et just Eesti naiste tantsupeo vägi oli see, mis pühapäeval vihmapilved taanduma sundis.

 

Jõgeva rahvas, andke andeks, aga kui te lähete täna poodi kummikuid või töökindaid või suuri prügikotte ostma, siis te ei leia neid.

Sokid kätte ja kile otsa

Kas Jõgeval toimus mingi suuremat sorti subotnik? Ei, kes veel ei tea − Jõgeval toimus II Eesti naiste tantsupidu.

Ma ei tea, kas mõni hull on kunagi kümme tundi ligunenud duši all, et Guinnessi rekordite raamatusse pääseda. Võib-olla et ongi, kuid kindlasti pole ta kümme tundi duši all tantsu löönud!

Kui 5000 tantsijat reedel üheksal harjutusväljakul esimest proovipäeva alustasid, tuli taevast kergeid vihmasabinaid. Laupäeval aga… Oo, see laupäev nägi välja nagu külm dušš lageda taeva all. Tuul lõõtsus ning temperatuuri polnud ollagi.

Õhuke vihmakeep on tore asi, kui juhtud korraks saju alla jääma. Kui aga pead tunde ja tunde paduvihma käes tantsima, aitab hoopis üle pea tõmmatud suur prügikott.

Ja aitavad kummikud. Kui polnud oidu neid kodunt kaasa võtta, tuli minna ostma. Jõgeva poed osteti kummikutest tühjaks, nagu ka vettpidavatest töökinnastest ja kummikinnastest.

Ühtviisi külmetavad sõrmed ja varbad tegid ka soojadest sokkidest ja sõrmikutest kuuma kauba. Suva sokivabriku toodang leidis tantsuväljaku lähedal avatud käsitöölaadal ostjad veel enne, kui see jõuti kastidest letile tõsta.

Ja kui sõrmikud laadal otsa said, tehti nii, nagu sokimüüja soojalt soovitas: “Tõmmake sokid kätte!”

Puna palgele ja peole

Kuigi olud olid karmid, uskuge mind − nali ja naer ei lõppenud. Ei ühtegi mossis nägu, ei ühtegi kortsus kulmu, ei ühtegi tõredat ütlemist. Naised koos, naised hoos! Olgu see ilm missugune tahes.

Pealegi olid pühapäeva hommikuks kõik vintsutused meelest läinud, sest taevataat näitas lahkemat palet ning prügikottide asemel selga tõmmatud rahvariided mõjuvad iseenesest kui hea tuju doping. Puna palgele ja peole!

Eesti naise rahvariided on ilusad ja huvitavad. Suu jääb lahti seda mitmekesist pilti vaadates ning huvitavaid detaile silmates. Kus mujal kui suurel tantsupeol üks idavirukas näiteks Emmaste naise rahvariideid näekski? Ja sinna juurde kuuluvat ekstravagantset peakatet, mida pole võimalik unustada.

Ja kui ilusad ja huvitavad on eesti tantsud! Rehadega “Heinalised” ja kulpidega “Leemekulbi liigutajad” ja vanaemade särtsakas “Kas tantsime krakovjakki” ja neidude uskumatult tempokas “Kats sõsart” ja N1 rühmade maagiline “Tujukal lainel” ja N5 rühmade humoorikas “Ma es kuule” … Üks parem kui teine!

75 rühma väejuht

Peost võttis osa ligi 400 tantsurühma, Ida-Virumaalt oli neid 24.

Kuid Ida-Virumaa ei panustanud suure peo õnnestumisesse ainult tantsijatega. Ida-Virumaalt olid ka N5 rühmade liigijuht − Urve Kilk − ja tema assistendid − Marju Aul ja Taivo Aljaste. See kolmik tegi ära väga suure töö ning 75 rühma üle Eesti, kes nende õpetuste järgi prooviväljakul end mustritesse seadsid, ei jäänud etenduste ajal häbisse.

Etendusi anti lisaks peaproovile kaks ning nii päevase kui õhtuse etenduse ajal oli tribüün pealtvaatajaid täis ning aplausiga ei koonerdatud.

Õhtuse etenduse alguseks oli päike pilve tagant välja tantsitud.

Kümme punkti korraldajatele

5000 tantsijat majutada ja sööta − nii et ei tekiks järjekordi − ning leida neile nurgake, kus oma proovikorda oodates üles soojeneda… Sellest oleks võinud kehva korralduse puhul kujuneda peavalu 5000 inimesele, aga ei − kõik kulges nagu õlitatult! Kümme punkti korraldusmeeskonnale ja kümme punkti II Eesti naiste tantsupeo kava kokkupanijatele eesotsas pealavastaja Ülo Luhtiga.

Sujuvalt läks ka tordi jagamine. Et mis tordi? II Eesti naiste tantsupeo patroonil Ivo Linnal oli pühapäeval sünnipäev ning kõik said sel puhul pärast viimast etendust torti, nii tantsijad kui pealtvaatajad. 7000 torditükki lõigati lahti!

Kui staadionitäis tantsijaid viimase etenduse lõppedes oma käe südamele pani − ühistantsu ajal, milleks oli Maido Saare “Leidmine” −, siis see polnud enam pelgalt proovides selgeks õpitud liigutus.

See pidu läks südamesse.