Seaduseaukude puhul aitab terve mõistus

12. juuni 2016 

Jõhvis paar nädalat tagasi alanud poleemika selle üle, kas korteriühistu territooriumil kasvavate puude mahavõtmiseks on tarvis kõikide omanike nõusolekut või ühistu liikmete enamuse otsust, on nüüd jõudnud mõistuspärase lahenduseni ning selleks, et oma territooriumil üks puu või põõsas maha võtta, pole tarvis kõiki omanikke pehmeks rääkida või vallavalitsusega kohut käia.

Nüüd on Jõhvi otsustanud puude mahavõtmise korra edaspidiste vaidluste ärahoidmiseks lausa asjakohase määrusega reguleerida.

Korteriühistute majandamisega seotud teemad on teravad olnud sellest ajast peale, kui riik inimestel korterid erastada lasi ning ühistud tekkima hakkasid. Aastate jooksul on seadusi täiendatud ja muudetud, kuid ideaalseks neid ikkagi lihvida pole suudetud. Sel talvel tuli õiguskantsler välja lausa initsiatiiviga moodustada töögrupp seoses Kohtla-Järvel juba tegelikult aastaid kestnud probleemiga: kuidas kaitsta ühistu liikmete vara nende eest, kes enda omandiga seotud kohustused (loe: maksete tasumise) täitmata jätavad.

Suurtes kortermajades elavate omanike huvid ja arusaamad ühistu toimimisest on erisugused, mistõttu vaidluste ja erimeelsuste tekkimine ühistutes on igapäevane nähtus, need jõuavad ka kohtuteni. Teisalt pole normaalne, kui nende vaidluste tõttu on takistatud kortermajade majandamine. Olgu eemärk siis fassaadi või katuse remont, parkla laiendamine või mänguväljaku rajamine.

Kuigi seadused on kõigile ühed, annavad nad sageli tõlgendamisruumi. Muidugi on hea, kui omavalitsus enda pädevuse piires üheselt arusaadavad täpsustavad reeglid seab. Kuid kõiki olukordi pole alati võimalik seadustesse ja määrustesse kirjutada ning siis on terve mõistus parim abimees. Jõhvis seekord olukord õnneks lahenes. Kuid elu näitab, et seal, kus omavalitsused ja ühistud omavahel rohkem infot jagavad ning koostööd teevad, on ka arusaamatusi vähem. Nagu kõikjal teisteski valdkondades.