Turistidega töötamine aitab Olga Tšerjomuškinal vaimustust Narvast alles hoida

5. juuni 2016 ILJA SMIRNOV
Olga Tšerjomuškina: "Kui teistest riikidest pärit inimesed meie külastuskeskusesse sisse astuvad, siis mõtlen ma vahel endamisi, et mis te siia tulite − mida siin huvitavat on?!"

Olga Tšerjomuškina: “Kui teistest riikidest pärit inimesed meie külastuskeskusesse sisse astuvad, siis mõtlen ma vahel endamisi, et mis te siia tulite − mida siin huvitavat on?!”

Narva turismispetsialistil Olga Tšerjomuškinal on mõnikord keeruline kohalikele vaatamisväärsustele hinnanguid anda, kuna kõik nad on muutunud talle harjumuspärasteks ja rutiinseteks. Kuid ühena esimestest kuuleb ta linnakülaliste tõepäraseid vastukajasid ja arvamusi ning tugineb oma töös nendele. Tema arvates võivad venemaalased teleuudistest ajendatuna ignoreerida küll Türgit ja Egiptust, kuid mitte Eestit.

 

2013. aastal tunnistasite ühel pressikonverentsil, et Narval on turistidele esialgu vähe pakkuda, ja panite oma lootused toona ehitusjärgus olnud promenaadile ning Victoria bastionile ja selle kasemattidele. Kas nüüd, kui need objektid valmis on saanud, on hakanud turistid kauemaks siia jääma?

Jah, olukord on muutunud ja külalistel on siin varasemast huvitavam. Selle näiteks võib tuua nii Eesti kui Venemaa turistide kommentaarid ja vastukajad. Paljud on öelnud, et väga põnev on jälgida, kuidas Narva on viimaste aastatega muutunud ning peaaegu mitte millestki luuakse põnev turismisihtkoht. Vahel tullaksegi siia just nimelt selleks, et vaadata, millised muutused siin aset on leidnud.

Kui rääkida kogu Ida-Viru regiooni statistikast, siis tänavu märtsis hakkas turistide arv esimest korda taas kasvama. Möödunud aastat võime me läbikukkunuks pidada, tänavu aga on kasvanud nii Venemaa kui ka kohalike turistide arv.

Rääkides Vene turistidest − mis mõjutab neid rohkem: kas nende ühes rubla kursiga kõikuv heaolu või meie pakkumised neile?

Kui Venemaal hakkas ühes rubla kursiga olukord muutuma ja reisifirmades leidsid aset suured muudatused, võtsime me Ida-Virumaal − turismiklastris, aga ka Narvas − vastu tähtsa otsuse. Meil oli kolm võimalust: kas lõpetada millegi tegemine sootuks, kuna meie juurde ei tulda nagunii, jätkata tegevust senisel tasemel või teha senisest rohkem. Ning otsustasime kõigest hoolimata enese reklaamimist jätkata ning püüda midagi uut välja mõelda. Praktika on näidanud, et see oli õige otsus, sest venemaalased käivad siin endiselt ning armastavad Eestit ja Ida-Virumaad kõigest hoolimata.

Muidugi on rubla kurss mõjutanud turistide arvu ja seda, kui palju raha nad saavad siia jätta, kuid teisest küljest on lennukatastroofi ning Türgi ja Egiptusega tekkinud probleemide tõttu ära langenud teised suunad. Meie juures aga käivad turistid ikkagi. Jah, võib-olla on hakatud senisest vähem kohapeal ööbima ja jäädakse siia varasemast vähemateks päevadeks või otsitakse teisi majutusvõimalusi − näiteks booking.com pakub praegu Narvas üle 30 apartemendi, mis meie statistikas üldse ei kajastugi.

Kas sõltuvus Vene turistidest ja nende võimalustest teid ei hirmuta?

See on meile riskantne olukord ning me oleme seda juba arutanud nii Narvas kui regioonis. Kui sai selgeks, et Vene turist hakkab “langema” − ja me suutsime seda isegi prognoosida −, siis tekkis küll mitte just paanika, kuid rahutus: kas me suudame neid kellegagi asendada? Praktika on näidanud, et ei suuda. Kui näiteks Tallinn suutis nad asendada Aasia turistidega − Hiinast ja Jaapanist tulijatega −, siis meie ei suuda nende asemele kedagi leida. Soomlaste hulk siin on enam-vähem samal tasemel, kohalike oma samuti, kuid siiski pole see nii suur maht, et meie põhiturg välja vahetada. Selline on meie geograafiline asend.

Kõik see on mõju avaldanud eelkõige meie majutuskohtadele. Mõned neist ütlevad, et üritavad lihtsalt kuidagi toime tulla, et ellu jääda. Eriti raske oli möödunud aasta. Vaadake või Meresuud − nad jäid oma põhiturust ilma ja läksid pankrotti.

Kas eelnimetatud apartemendid, st üürile antavad korterid, muudavad turgu kõvasti?

Kui taas kord Vene turistidest rääkida, siis veel mõned aastad tagasi tulid paljud neist siia reisifirmade kaudu, nüüd aga eelistab rohkem inimesi ise oma sõite planeerida − neile on internetis väga palju infot. Ning muidugi otsitakse, kus on odavam, eriti kui booking.com selliseid võimalusi pakub.

Meie külastuskeskus reklaamib neid majutuskohti, kus me ise oleme käinud ja mida oleme ise kontrollinud. Portaali booking.com kaudu pakutavaid kortereid aga pole me näinud ning pahatihti isegi ei tea, kus need täpselt asuvad.

Aga tahaksite nende kohta rohkem teada?

See oleks väga kasulik kas või statistika mõttes. Kuid meiega teevad koostööd vaid kaks apartementi − me teame nende asukohta ja nad jagavad meiega oma statistikat −, kõik ülejäänud aga on heal juhul vaid rääkinud tulevasest avamisest, kuid ei ole rohkem meie juurde tulnud.

Ehk kardavad nad sellepärast, et neil pole maksudega kõik korras?

Kuid meie pole ju maksuamet! Me ainult räägime nende apartementide omanikele, et kui nad meile oma kortereid näitavad, siis hakkame me ka neid reklaamima − tasuta.

Milliste küsimustega külastuskeskusesse kõige sagedamini pöördutakse?

Tavaliselt küsitakse, mida Narvas vaadata võiks: mis on avatud, millised üritused toimuvad… Ööbimiskoht on enamasti juba varakult broneeritud, kuid vahel palutakse ka selles küsimuses abi. Veel huvitutakse giididest ja ekskursioonidest. Nüüd pakume me ka audiogiidi teenust ning sedagi on hakatud linnaga tutvumiseks kasutama. Üleüldse anname me infot mitte ainult Narva, vaid kogu ümbruskonna ja Eesti kohta.

Missugused Ida-Virumaa paigad turistidele praegu kõige suuremat huvi pakuvad?

Eesti kaevandusmuuseum on number üks. Seda tuntakse ka väljaspool Eestit, palju küsivad selle kohta Läti ja Vene turistid. Samuti tuntakse suurt huvi Alutaguse seikluspargi vastu.

Narva ise enam nii suurt huvi ei paku?

Siia on tekkinud muidki huvitavaid kohti peale linnuse − näiteks bastionid ja promenaad −, nii et turiste saab saata mujalegi kui vaid poodidesse. Narva muuseum korraldab ka Kreenholmi ekskursioone. Teisisõnu on tekkinud mõningane mitmekesisus ning loodan, et areneme edasi.

Sõjas hävinud vanalinn ja selle taastamine on narvalastele väga tundlik teema. Kas olematu Narva ka turistidele huvi pakub?

Raekojas Vana-Narva maketti üles ehitav Fjodor Šantsõn on öelnud, et puhkepäeviti käib tema juures kümme-kakskümmend turismigruppi. Ning inimesed on tohutus vaimustuses sellest, milline Narva varem oli. See pakub huvi väga paljudele, lihtsalt kõik ei tea, et meie vanalinn oli Tallinnast ilusam.

Kuidas võiks vana Narvat turistidele müüa?

Fjodor Šantsõni makett tuleb kuhugi mujale viia, kuna raekoda suletakse 2017. aastal remondiks. Me otsime aktiivselt uut kohta ning siis saab sellest juba tasuline atraktsioon − nagu eraldi muuseum, omaette vaatamisväärsus. On ka mõte lisada sinna helisaade.

Meil oli veel üks idee ning me pidasime selle üle ühe Peterburi firmaga ka läbirääkimisi: tahtsime valmistada tahvelarvutisse või nutitelefoni mõeldud programmi, mis asetaks vana Narva praeguse Narva kohale, et iga soovija võiks näha, mis varem ühes või teises kohas asus. Meil tuleb selle jaoks rahastus leida, kuna selle programmi väljatöötamine on üsna kallis.

Sageli, kui Narva linnusest räägitakse, võib kuulda arvamust, et Euroopas millegi säärasega ei üllata. Kas tõesti on Narva linnus oma juhtpositsiooni kohalike vaatamisväärsuste edetabelis kaotamas?

Narva linnus on kõigest hoolimata nii Narva kui kogu regiooni vaatamisväärsus number üks. Sinna astutakse igal juhul sisse. Ning see on esimene neist objektidest, mida me külastada soovitame. Aga kui linnuses on juba käidud ja sinna enam minna ei soovita, siis anname nõu, kus veel ära võiks käia.

Teist korda linnusesse minna enam ei taheta?

Selles probleem ongi. Kuid tasub märkida, et ka Narva linnus areneb: seal mõeldakse välja uusi programme, põhjaõu avati tänavu nädal aega varem, samuti avatakse seal restoran ning kavandatakse täiesti uusi üritusi. Iseküsimus on, mil määral sellekohane info inimesteni jõuab.

Mitmed eelnimetatud Ida-Virumaa turismiobjektid on teie meelest juba piisavalt kõrgel tasemel?

Kui teiste kohtadega võrrelda, siis on meil veel muidugi arenguruumi − Euroopa tasemeni me ilmselt veel ei küündi.

Milles me siis maha oleme jäänud? Taristu poolest või teeninduse kvaliteedilt?

Asi pole ei ühes ega teises. Lihtsalt nii mõndagi võinuks teha nüüdisaegsemaid tehnoloogiaid kasutades.

Võib-olla suhtute te narvalannana teid ümbritsevasse lihtsalt liiga kriitiliselt?

Ka see võib olla. Ma olen sündinud teises linnas ning kui tulin Narva, siis olin sellest lausa vaimustuses ja tahtsin elada ainult siin. Praegu aga, kui teistest riikidest pärit inimesed meie külastuskeskusesse sisse astuvad, siis mõtlen ma vahel endamisi, et mis te siia tulite − mida siin huvitavat on?! Me tõepoolest ei märka, kui ilus meil siin on, millised huvitavad objektid meil siin asuvad. Bastionide kasemattidesse astun ma sisse juba nagu oma koju − kõik on seal nii harjumuspäraseks saanud −, kuid mäletan oma muljeid esimesest külaskäigust, kui seal veel remont pooleli oli: see oli ahaaelamus! Nüüd püüan ma seda tunnet alles hoida.

Milline turismisihtkoht on teie lemmik?

Ma armastan väga Krimmi ja sealset loodust. Esimest korda käisin seal lapsepõlves, hiljem aga naasime ükskord sinna koos perega ning nüüd käime me seal igal suvel. Tavaliselt lendame Peterburist lennukiga, kuid ükskord läksime autoga Läti, Leedu, Poola ja Ukraina kaudu − sõitsime neli päeva.

Kas viimase paari aastaga on suhetes Krimmi ja sealsete elanikega ka midagi muutunud?

Seal, kus meie käime, ei ole üldse midagi muutunud. Ainult Ukrainast pärit turistide arv on vähenenud. Meid vastu võtvad inimesed aga on endiseks jäänud. Küsivad vaid imestunult, kas me ei kardagi nüüd nende juurde tulla. Ei, me ei karda ja tuleme kindlasti veel.