Praktikandid täiendavad Ida-Viru politseijõude

21. mai 2016 SIRLE SOMMER-KALDA
Ainar Aruväli ja Jane Ilves peavad praktikat Ida-Virumaal väärt kogemuseks ja näevad Ida prefektuuri oma tulevase töökohana.

Ainar Aruväli ja Jane Ilves peavad praktikat Ida-Virumaal väärt kogemuseks ja näevad Ida prefektuuri oma tulevase töökohana.

Mullu sügisel alanud laiaulatuslik sisekaitseakadeemia praktika Ida prefektuuris on saanud jätku sel kevadel. “Siin satub kõikvõimalikesse olukordadesse, mis valmistavad paremini tööks ette,” kinnitasid Jane Ilves ja Ainar Aruväli.

 

Mõlemad tulevased politseinikud on praegu kõrgharidusõppes ja teevad Ida prefektuuris kahe ja poole kuu pikkust kevadsemestri praktikat, mis koosneb väärteomenetlusest ja patrullteenistusest. Praktika lõpeb 10. juunil.

Palju erisuguseid olukordi

Naabermaakonnast Jõgevamaalt pärit Ainar Aruväli on Ida prefektuuris esimest korda ja hindab saadud kogemust mitmekesiseks.

“Ma ei kahetse üldse, sest siin on olnud niivõrd palju tegevust ja igasuguseid situatsioone ning oleme kokku puutunud väga erinevate inimestega. Näiteks oleme hästi palju läbi viinud narkokiirteste, mis on osutunud positiivseks.”

Ühtlasi parandab Ida-Virumaal praktiseerimine vene keele oskust.

“Minu kodukandis Mustvee lähedal pole mingit probleemi eesti keeles hakkama saada, aga siin piirkonnas tekib keelebarjäär. Koolis õppisin vene keelt, aga ega ta külge ei jäänud. Siin on keeleoskus juba paranenud. Mul on paarimees, kes oskab oluliselt paremini vene keelt, aga saan juba ka ise hakkama.”

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi vilistlane Jane Ilves tunnistas, et vene keelega on hädas ka Ida-Viru eesti noored. “Ma saan küll enamjaolt aru, aga mõnikord on raskusi vastamisega. Õnneks on juhendaja alati abiks,” rääkis nii gümnaasiumis kui politseikoolis vene keelt õppinud neiu. “Praktikal on keeleoskus tunduvalt edasi arenenud. Kui olin väärteomenetluse praktikal, oli minu juhendaja vene rahvusest. Ta aitas mul vene keelde tõlkida põhilised laused, mida on patrullis vaja.”

Praegu, kui tuleb käia patrullimas, kuluvad need marjaks ära. Viimane nädalavahetus oli eriti sündmusterohke.

“Meid kutsuti appi ühte kortermajja, kus käis pidu. Kui naaber läks korrale kutsuma, lõi üks pidutseja teda rusikaga näkku. Üks ekipaaž sõitis kohale, aga kuna inimesed muutusid agressiivseks, kutsuti teine lisaks. Üks peomeeleolus naisterahvas ründas politseiametnikke ja me pidime vahetut sundi kasutama [gaasi ja käeraudu − toim.]. See kõik käis nii kiiresti ja oli hea kogemus,” jutustas Ilves.

Mõni tund hiljem jäi tänaval silma kahtlase käitumisega meesterahvas. “Peatasime auto mehe kontrollimiseks kinni, kuid ta jooksis minu ja paarimehe eest minema. Õnneks jõudsime talle kiiresti järele ja tõime selgituste andmiseks jaoskonda.”

Teravad elamused ei tekita patrullimise vastu hirmu. Vastupidi. “Üks põhjus, miks ma Ida-Virumaal olen, on see, et siin ei ole igav. Mulle meeldib, kui on erisugused väljakutsed ja saan praktikal nendega kokku puutuda − see valmistab mind paremini tööks ette.”

Ilves arvas, et ei piirdu Ida prefektuuris ainult praktikaga, vaid asub siin ka tulevikus tööle. “Ma ei olegi mõelnud teiste prefektuuride peale. Olen Ida-Virumaalt pärit ja terve elu siin elanud. Olen siin olnud kahel praktikal ja mõlemad on jätnud positiivse mulje.”

Aruväli on sama meelt.

“Kohe pärast esimest patrullipäeva oli aru saada, et siin on teistmoodi ja huvitavam. Mu isa on Ida-Virumaalt pärit ja tema naeriski, et tulen oma juurte juurde tagasi. Eks ta ise soovitas mulle seda piirkonda, sest siin on hästi palju põnevust. Isa soovitas mul ka politseikooli minna,” rääkis Aruväli.

Ilvesel küpses mõte politseinikuks saada, kui ta valis Järve gümnaasiumis sisekaitse eelõppe.

“Kolme aasta jooksul sai selgeks, et tahan saada politseinikuks. Käisime mitu korda Paikusel, saime seal osa mitmest tunnist ja tegime ka kehalisi katseid. Mäletan, et teisel korral ütlesin sealsele kehalise kasvatuse õpetajale, et varsti näeme − ma tulen siia kooli,” rääkis neiu, kes sai sisseastumisel kõige kõrgema punktisumma, kusjuures konkurents oli äge − 25 kohale üle 200 kandidaadi.

Vajalik nii tudengitele kui regioonile

Sel kevadsemestril on Ida prefektuuris kokku 12 kadetti, kes omandavad politseiteenistuse erialal kõrgharidust. 25 politseikadetti, kes teevad kutseõppe praktikat, veedavad Ida-Virumaal 13 nädalat. Piirikontrolli praktika läbib sel suvel Ida-Virumaal 24 kadetti.

“Võtsime eesmärgiks, et kadetid saaksid kogemuse Virumaal, mis aitaks kaasa ka keeleõppele,” märkis siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks.

Sisekaitseakadeemia tudengite lauaulatuslik praktika Ida-Virumaal algas mullu sügisel, kui 25 vastset patrullpolitseiniku eriala kadetti tegid Ida prefektuuri eri jaoskondades oma tutvumispraktika. Kogu kursuse praktika alustamine ühes prefektuuris oli esmakordne ja noori käis sel puhul Jõhvis tervitamas ka siseminister Hanno Pevkur, kes märkis, et praktika Ida-Virumaal on ülivajalik nii regioonile kui kadettidele endile.

“Mitte ainult sellepärast, et siin piirkonnas natukene rohkem riiki näidata ja politsei kohalolu iga päev rohkem näha oleks. Väljaõppe seisukohalt on Ida prefektuur ainus koht Eestis, kus on olemas kõik sisekaitseakadeemias õpetatavad erialad: politsei, pääste, piir, toll ja vangla,” ütles minister.

Sügissemestril on Ida prefektuuri tutvumispraktikale oodata 75 kadetti.

“Lisaks sisupraktika käivitamisele otsime jätkuvalt võimalusi ka majutusüksuse rajamiseks ja siinkohal oleme avatud nii erasektorile kui Riigi Kinnisvara lahendustele,” märkis Viks. Kadetid, kes on pidanud ööbima TÜ Narva kolledži ühiselamus, on andnud sealsetele tingimustele hävitava hinnangu.