Hambaravihüvitise saajate ring laieneb

21. mai 2016 VILJA TOOMAST, riigikogu liige, Reformierakond

Vilja Savisaar-Toomast.

Kuigi kehvad hambad on tavaliselt puuduliku suuhügieeni süü, peaks riiklik tugi julgustama hambaarsti külastama ka neid, kel rahakott siiani parandustöid välja poleks kannatanud.

Ravimata hambad kujutavad endast riski inimese kogu tervislikule seisundile ning mõjutavad oluliselt teiste haiguste ravi. Minu arvates pole vähem tähtis ka inimese väärikus, mis saab katkiste või puuduvate hammaste tõttu tugevasti riivatud.

Vabariigi valitsuse tegevusprogrammiski on see probleem eraldi tähelepanu all. Pole saladus, et hambaravi eest tasumine käib paljudele üle jõu. Samuti pole uudiseks, et eestlaste suutervisega on lood kehvasti. Haigekassa tagasiside põhjal tõi mullu neli inimest kümnest hambaarsti külastamisest loobumise põhjusena välja selle, et teenus on liiga kallis.

Selle olukorra taustal on igati rõõmustav valitsuse otsus taastada juba järgmiseks aastaks täiskasvanute hambaravihüvitis.

Hüvitis ise pole midagi uut ning on Eestis kehtinud varemgi. Haigekassa toetas veel mõned aastad tagasi täiskasvanute hambaravikulusid 300 krooni eest aastas ehk vähem kui 20 euro eest. See tugi kadus olude sunnil majanduskriisi alguses 2008. aastal.

Kuna uus toetusskeem on plaanitud rakenduma 2017. aasta 1. juulist, siis riigieelarvesse on täiskasvanute hambaravihüvitise jaoks pooleks aastaks arvestatud kuus miljonit eurot ning järgnevateks aastateks juba 12 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium on leidnud, et mingi omaosalus võiks toetuse puhul siiski säilida. On ju suuhügieengi suuresti enda teha ning hambaravi vajadus sõltub ka inimese enda käitumisest. Hambaravi kompenseerimine on teisteski riikides üsna piiratud, sest teenust vajavad paljud inimesed ning sajaprotsendiline toetus oleks väga kallis. Peamised arvutused on käinud variandi ümber, et hüvitis võiks olla 50 protsenti arvest ehk patsiendil endal tuleks hambaravi hinnast katta pool.

Lisaks on koalitsioon toetanud mõtet võimaldada vanadus- ja töövõimetuspensionäridel kasutada 255,65 euro suurust proteesihüvitist kolme aasta jooksul ka hambaraviteenuseks.

Haigekassa on teinud ettepaneku, et proteesihüvitise paindlikum kasutamine võiks võimalik olla alates 2019. aastast.

Valitsus leiab siiski, et pensionäride hambaravi lisatoetus peaks samamoodi jõustuma järgmise aasta teisest poolest, ning otsib selleks eelarvevahendeid. Kuigi kontseptsioon on koostöös haigekassaga juba põhimõtteliselt läbi töötatud, viimased arvutused ja kokkulepped veel käivad. Suve alguseks peaks teema jõudma otsustamiseks valitsuse lauale ning sügisel peaks eelnõu jõudma juba riigikokku.

Korraliku suuhügieeni tähtsust tasub tegelikult rõhutada juba varases eas. Üks osa on siin ennetustööl hambaarsti juures või koolis, kuid suurem osa siiski vanemate endi eeskujul. Hambaarstid on tõdenud, et lastel on palju kaariest ning et lapsed kannatavad oma vanemate puuduliku tervisekäitumise pärast. Ehkki kuni 19. eluaastani on hambaravi riigi poolt kaetud, ei jõua noored hambaarsti juurde regulaarsesse kontrolli.

Mured on kokkuvõttes samad nii vanadel kui noortel: vale harjamistehnika, valed suuhooldusvahendid ning vale toidusedel. Kõik see mõjutab nii lapse kui täiskasvanud inimese tervist tervikuna. Kui suus on põletik, saavad sellest alguse ka muud hädad.

Minu isiklikul hinnangul tuleks laste hambaravi veel eraldi üle vaadata: nii see, millistel tingimustel ja kellega sõlmib haigekassa ravilepingud, kui ka see, kas need on jätkusuutlikud.

Kuidas tagada, et lapsevanemad tegelikult kasutaksid riigi loodud võimalusi ja hoolitseksid oma laste hambaravi eest? Kui nad selle eest ei hoolitse, siis kas peaksid rakenduma mingid sanktsioonid? Kuidas tõhustada ennetus- ja teavitustööd?

Hambaravi korralduse teemaga tuleb kindlasti edasi minna.