Ida-Virus küsitakse raha kaheksa tervisekeskuse rajamiseks

19. mai 2016 SIRLE SOMMER-KALDA
Kohtla-Järve polikliiniku renoveerimiseks taotleb SA Ida-Viru Keskhaigla üle 1,7 miljoni euro.

Kohtla-Järve polikliiniku renoveerimiseks taotleb SA Ida-Viru Keskhaigla üle 1,7 miljoni euro.

Sotsiaalministeerium sai Ida-Virumaalt tervisekeskuste rajamise esimeses taotlusvoorus kaheksa investeeringuprojekti, millega on kaetud veidi üle poole perearstinimistutest. 

 

Kõige suuremaid toetussummasid jahib SA Ida-Viru Keskhaigla, kes soovib esmatasandi tervisekeskuse rajada nii Järve kui Ahtme linnaosas, küsides kokku ligemale 2,9 miljonit eurot.

Toetus vähemalt kolmele

Keskhaigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre märkis, et Järve linnaosas on kavas renoveerida polikliiniku ruumid, kus töötab 14 perearsti, parandamaks nende töötingimusi. Ahtmes on eellepingud sõlmitud kuue perearstiga ja seal soovitakse tervisekeskus avada uues haiglakorpuses, mis on praegu kavandamisel.

Lisaks Kohtla-Järvele laekus kaks taotlust Narvast, kus tervisekeskuste loomises pikalt kõheldi, ja Sillamäelt.

Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe ütles, et linn andis toetuskirja SA Sillamäe Haigla taotlusele, olles seal üks omanikest. “Aadressil Kajaka t 9 juba viis perearsti tegutseb ja kaks tuleb juurde. Teises perearstikeskuses on kolm perearsti. Eks ministeerium otsustab, kumma taotluse heaks kiidab.”

Kiviõli oli Ida-Virumaal ainus koht, kus toetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus. “Taotluse valmistas ette SA Kiviõli Tervisekeskus, aga kui määrus valmis, oli kärbitud taotlejate ringi ja tervisekeskus ise taotluse esitajana ei kvalifitseerunud. Kuna pidasime tervisekeskuse projekti vajalikuks, esitas taotluse linn,” selgitas linnavalitsuse majandusüksuse juhtivspetsialist Anu Needo.

Üks taotlus laekus ka maakonnakeskusest Jõhvist, kus vallavõimude toel veab tervisekeskuse rajamist OÜ Corrigo. Kunagise lastehaigla kõrvalhoonesse kavandatavasse tervisekeskusse luuakse vastuvõturuumid üheksale perearstile.

Kokku laekus 9. maiga lõppenud taotlusvooru 59 taotlust üle Eesti kogusummas 64 miljonit eurot. Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Üle 100 000 elanikuga maakondades, sealhulgas Ida-Virumaal, peaks toetuse saama vähemalt kolm tervisekeskust.

Rohkem teenuseid

“Uute keskustega laieneb patsiendile esmatasandi tervishoiuteenuste valik. Taotluste oodatust suurem arv annab meile kinnitust, et vajadus tulla patsiendile lähemale ja pakkuda talle laiemat valikut teenuseid on üle Eesti hästi vastu võetud,” ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Lukka.

Perearsti ja -õe kõrval hakkavad uutes keskustes tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habichti sõnul soovitakse infrastruktuuri investeeringutega toetada seda, et perearstid koonduksid suurematesse meeskondadesse, luues neile tingimused koos töötamiseks.

Järgmise sammuna kontrollib ministeerium esitatud taotluste vastavust nõuetele. Lõplik nimekiri taotlustest, mida hakkab hindama selleks moodustatav komisjon, selgub juuni lõpuks.

Projektide rahastamise olulisemaid eeldusi on see, et keskused peavad olema jätkusuutlikud ja patsientidele kergesti ligipääsetavad, märkis Lukka.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles eilsel pressikonverentsil, et esimesed uued tervisekeskused peaksid tööd alustama juba 2018. aastal. “Nii et Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval teeme Eesti inimestele hea ja praktilise kingituse.”

Investeeringute kõrval perearstide töötingimustesse valmivad selle aasta jooksul uue esmatasandi arstiabi korralduse, sealhulgas rahastamismudeli põhimõtted, lisas minister.

Eesti perearstide seltsi esinaine Diana Ingerainen arvas, et perearstide endi esitatud projekte oli liiga vähe just seetõttu, et polnud teada, milline saab olema uute terviskeskuste rahastamine.

Esmatasandi tervisekeskuste rajamisele on ette nähtud kokku 113,6 miljonit eurot, millest 85,2 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ja ülejäänud 28,4 miljonit ehk 25 protsenti projektide omaosalusest.