Ida-Virumaa tööpuudus saab leevendust

2. mai 2016 JEVGENI OSSINOVSKI, tervise- ja tööminister, SDE
Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski.

Olukord Ida-Virumaa tööturul on olnud viimastel aegadel pehmelt öeldes kurvaks tegev. Kui võrrelda olukorraga mujal Eestis, siis on Ida-Viru töötuse tase juba aastaid üle kahe korra kõrgem Eesti keskmisest: veebruari lõpus oli Eesti keskmine registreeritud töötuse määr 5,1% ja Ida-Virumaal 11,9%. Kui näiteks märtsis enamikus Eesti maakondades töötus vähenes, siis Ida-Virumaal hoopis tõusis (12,4%). Praegu on piirkonnas hinnanguliselt üle 7000 töötu, ent Eesti töötukassal on selles regioonis pakkuda vaid 500 töökohta.

Hiljutised suurkoondamised põlevkivi- ja keemiatööstusettevõtetes eelmise aasta teisel poolel ja selle aasta alguses on õhustikku mõistagi vaid pingestanud. Kõik see on pannud kohalikke elanikke täiesti õigustatult küsima: kas riik on meid unustanud?

Seni kui sotsiaaldemokraadid seisavad valitsuses töö- ja ettevõtlusvaldkonna eest, saan täie kindlusega öelda, et Ida-Virumaa pole oma muredes üksi. Hoopis vastupidi, oleme sihikindlalt tegelenud sellega, et piirkonda tuleks uusi töökohti ning majandusstruktuur muutuks mitmekesisemaks, liikudes ühelt, põlevkivitööstuselt, eri tüüpi tööstustele.

Sel neljapäeval muutis valitsus minu ettepanekul seni kehtinud tööhõiveprogrammi aastateks 2016-2017, lisades sellesse töökohtade loomise riikliku toetuse just Ida-Virumaad silmas pidades. Sellega hakkab riik hüvitama 50 protsenti töötaja brutopalgast ühe aasta jooksul nii nendele ettevõtetele, kes oma tegevust alustavad, kui ka nendele, kes viivad oma tegevuse Ida-Virumaale või selles piirkonnas tegevust laiendavad. Toetust makstakse tööandjale, kes võtab Ida-Virumaal tööle ühe kuu jooksul vähemalt 20 töötut. Pärast selle nõude täitmist võib tööandja saada toetust iga täiendavalt tööle võetud töötu eest. Jõustuva toetuse kogumaht on 3 miljonit eurot, millega saaks kohe tööle võtta üle 600 inimese.

Oluline on seegi, et uue meetme sihtrühm ei ole sugugi ainult suurkoondamiste käigus töö kaotanud, vaid selle alla sobituvad kõik Ida-Viru inimesed, kes on olnud viimased kuus kuud tööta. Ma olen kindel, et sel meetmel on reaalne positiivne mõju ning see annab ettevõtetele vajaliku starditõuke edasiste investeeringute tegemiseks sellesse piirkonda.

Nii on näiteks ettevõtluse arendamise sihtasutus juba praegu võimalikke sobilikke ettevõtteid läbi helistanud ja ligikaudu kolmkümmend neist on öelnud, et oleksid asjast huvitatud. Need valdkonnad on puidutööstus, tselluloositööstus, keemiatööstus, metallimasinatööstus, kes suudaks piirkonda luua kokku ligikaudu 1300 töökohta ja teha investeeringuid 300 miljoni euro väärtuses.

Uut tüüpi toetust hakkab andma töötukassa, kes pakub töötutest värvatutele lisaks ka teisi vajalikke tööturuteenuseid, näiteks koolitust või mobiilsustoetust elukohast kaugel oleva töökoha vastu võtmisel. Mainin, et see muudatus jõustub − omamoodi sümboolselt − 1. mail, rahvusvahelisel töörahvapühal. Otse loomulikult on selle meetodi edukal rakendumisel sama võimalik rakendada ka teistes Eesti piirkondades, kus töötus on keskmisest kõrgem.

Ida-Virumaa tööturu olukorra paranemisele aitaks kaasa ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehtud ettepanek suurinvestorite toetuseks. Selle meetme eesmärk on rahastada riigieelarvest piirkondliku meetmena investeeringuid 1 miljoni euroga eeldusel, et erakapitali panus investeeringusse on vähemalt 5 miljonit eurot. Nii julgustame oma välisinvestoreid ja Eestis tegutsevaid välisettevõtteid tegema suuremaid investeeringuid naabermaade asemel Eestisse, toome Ida-Virumaal tööturule tagasi töö kaotanud oskustöölised, suurendame eksporti ja loome paremad tingimused majanduskasvuks.

Lisaks oleme jõudmas lõpule valitsuse heakskiidul lisaraha taotlemisega globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondist. Vajadus Euroopa abi järele seisneb peaasjalikult selles, et piirkond on sattunud globaalsete muutuste, muu hulgas nafta hinna languse tõttu sotsiaal-majanduslikult keerulisse olukorda. Toetusega rahastame Ida-Virumaal töö kaotanutele vajalikke tööturuteenuseid, nagu ümberõpe, täienduskoolitus ja abi tööotsinguil.

Kui konkreetselt töökohtade loomisele suunatud meetmetele lisada leevendusmeetmed põlevkivisektorile ja luba põletada Narva jaamades puidujäätmeid, mis suurendab töökohti metsanduses, võime öelda, et riik on teinud ainuüksi sel aastal rohkem kui 50 miljoni euro eest otsuseid tööhõive edendamiseks Ida-Virumaal. Selle tulemusena astume suure sammu sotsiaalse kriisi lahendamise suunas ning panustame regiooni majandusstruktuuri mitmekesistamisse. Just see tagab pikemas vaates piirkonna edu!