Talgupäevaks on kirjas üle 100 ettevõtmise

30. aprill 2016 KÜLLI KRIIS
Talgupäeva põhiline teema on ikka prahikoristus.

Talgupäeva põhiline teema on ikka prahikoristus.

Tavapärase kogukondliku koristuspäeva kõrval ilmub talgute kodulehele iga aastaga aina rohkem millegi ühiselt rajamise talguid, samuti talutalguid, kuhu oodatakse kaasa lööma peamiselt sõpru ja sugulasi.

 

Käänu talus näiteks tulevad küttepuude talgud.

“Pean need natuke edasi lükkama − puud on küll ostetud, aga ei saa metsast kätte, sest maa on nii pehme ja porine,” rääkis taluperemees ja talgujuht Tõnis Rääk.

30 tihu palki loodab ta sugulaste-sõprade abiga ühe päevaga saetud, lõhutud ja riita saada.

“Kaks saevad, neli lõhuvad, ülejäänud laovad riita,” on tal tööjaotus juba paigas. “Kui kõigile seda tööd ei jätku, siis küll mul leidub siin muudki, mida veel teha anda.”

Pisikülal tegus kogukond

Puhatu külas elab ametlikult 13 inimest, mitteametlikult ehk tegelikult üheksa.

Tunamulluste talgute tulemusena valmis seal uus sild üle Konsu kraavi.

“Sild püsib siiamaani,” kinnitas talgujuht Kaja Kurve.

Tänavu on plaanis varikatusealust killustikuga täita, selle ümbruses maad planeerida ja koristada.

“Varikatuse saime eelmisel sügisel üles: siseministeeriumist anti natuke raha ja vallavalitsus aitas ehitada,” räägib Kurve.

Selline katusealune kulub külale hädasti ära − kooskäimise kohaks, kuhu saab pinke ja laudu panna, ilma et peaks vihma kartma. Ei loe ühtigi, et pisike küla − ühised ettevõtmisi tuleb aasta peale kokku vähemalt 14, sealhulgas iga-aastane küla kokkutulek augustis, kus on alati väga palju rahvast kohal. Ühiselt käiakse ka kalal (ja suitsutatakse-süüakse seda kala kah ühiselt) ja metsas loomi söötmas ja… Ühesõna: koosistumiseks on kohta vaja küll.

Rästikud külast välja

Aastahaku kokkusaamisel arutas Kose rahvas isekeskis, et küla keskel olev vana õunaaed on koledasti võssa ja risusse kasvanud ning kuna rästikutele selline koht meele järele on, ei söanda inimesed sinna enam eriti minnagi.

Ega keegi teine seda ala korda tegema tule, ikka ise peab ette võtma. Talgute korras näiteks.

Talguplaani pandi kirja vanade puude langetamine ja juurimine, prahi koristamine,  istepinkide, laudade ja lõkkekoha rajamine.

“Ega praegu oska öelda, kui palju me tehtud jõuame − oleneb ilmast ja sellest, kui palju inimesi välja tuleb,” rääkis talgujuht Priit Orav. “Hea, kui saaks võsa ära ja koledad puud välja, et oleks silmale ilus vaadata. Siis saab juba arutada, kuhu laua ja pingid võiks panna − need võib ju hiljem valmis teha ja paika sättida. Peaasi on asjaga algust teha ning et külarahvas saaks omavahel suhelda ja ühiselt tegutseda.”

Lohusuu sattus hoogu

Lohusuu vallas jõuti alles eelmisel aastal nii kaugele, et “Teeme ära” kodulehele endast märk maha jäeti.

“Kindlasti koristati ja tegutseti enne ka, aga teada sellest kusagil ei antud,” ütles tänavu koguni kahe talgu juht Marika Oolberg (tegelikult on ta veel kolmandagi talgu juht, aga seda Avinurme vallas).

Tänavu on kirja saanud lausa viied talgud.

Alustatakse juba sel pühapäeval ehk volbripäeval, kui Lohusuus pannakse luuad käima: tehakse Avijõe-äärne ala korda, puhastatakse mälestusmärgid. Jätkatakse nädala pärast Venekülas, kus tehakse külatänav järveni korda.

Veel  paigaldatakse Lohusuu vallas kaks veeohutuse stendi (maa-ala koristamine käib asja juurde) ning  korrastatakse Lagedi küla ranna- ja puhkeala.