Piimatootmise võiks kriisist päästa ühistuline piimatöötlemine

20. aprill 2016 KÜLLI KRIIS
Ida-Virumaa talupidajate liidu tegevjuht Arvo Aller (paremal) tundis heameelt, et vähemalt mõned talunikud leidsid aega esimeste põllutööde ja orasepõldudelt hanede peletamise kõrvalt saadikutega kohtuma tulla.

Ida-Virumaa talupidajate liidu tegevjuht Arvo Aller (paremal) tundis heameelt, et vähemalt mõned talunikud leidsid aega esimeste põllutööde ja orasepõldudelt hanede peletamise kõrvalt saadikutega kohtuma tulla.

Riigikogus maaeluga tegelejad näevad piimatootmise päästerõngast ühistulises piimatootmises, mis võimaldab tootjatel saada õiglasemat hinda ja leida uusi turge.

 

“Eelmisel aastal oli Eestis rekordiline teraviljasaak, aga igal aastal sellele lootma jääda ei saa − oma kliima ja muude oludega on meil selles valdkonnas raske konkurentsis püsida. Piimandus on aga see valdkond, mis meile sobib − ja mida me ka päris hästi oskame. Eelmisel aastal jõudsime lehmade piimaanni poolest Euroopas kolmandale kohale, järelikult oskame seda kohe väga hästi,” rääkis riigikogu majanduskomisjoni liige Jaanus Marrandi reedesel kohtumisel Ida-Virumaa talunikega.

Kaks aastat tagasi maksti tootjale piimakilo eest 40 sendi ringis, praeguseks on sellest alles jäänud pool või veel vähem.

“Muutus tuli päevapealt,” mäletab tollal Järvamaal OÜs Estonia tegutsenud Marrandi. “8. augustil 2014, see oli reedene päev, kehtestas Venemaa embargo ning juba teisipäeval kutsus Valio piimatööstus meid uue hinna üle läbi rääkima.”

Kaubandusketid kui pudelikork

Marrandi hinnangul mõjutas piimakvoodi kadumine Euroopas meie tootmist Venemaa turu kadumisest enamgi − piimatootmine on maailmaturul sestsaati kuus protsenti kasvanud. Aga kui Euroopas jäi tootjale makstav hind kilo eest 29−30 sendi peale pidama, siis meil langes madalamale.

“Kui oleksime täna selle 29−30sendise hinna juures, saaksime hakkama,” kinnitas Ida-Virumaa suurima piimatootja Savala Masinaühistu juht Mihkel Olt.

Marrandi sõnul võib kaks-kolm senti Eestis ja Euroopas tootjatele makstava hinna vahest kanda kaubanduskettide arvele, ülejäänu on Vene turu kadumise mõju.

“Kaubandusketid on põhiline pudelikork,” nentis ta. “Seadusandlikult saaks seda mõju piirata ja hinnakujundust läbipaistvamaks muuta. Kui suudaksime nende mõju natuke vähendada, saaksime tootjale kaks-kolm senti hinda juurde.”

Toodang tuleb ka maha müüa

Probleeme näevad riigikogulased ka piimatöötlejates ehk Marrandit tsiteerides: “Tootjad on meil väga head, aga töötlejatega on kogu aeg jama − nad pole suutnud nii areneda, et suudaksid toodangu maha müüa. Eesti müüb ju arvestatava osa piimast Leedu kaudu.”

Väga suur nõrk koht meie piimatöötlemises on Tere piimatööstus, mis on hüpanud äriliselt ühelt mättalt teisele, millelegi keskendumata.

Pääseteed nähakse ühistulise piimatööstuse rajamises − 18 miljonit eurot on selle jaoks olemas ja ette nähtud. Et selline tööstus suudaks konkureerida, peab võimsus olema vähemalt tuhat tonni piima päevas (leedulastel on poolteist tuhat tonni). Ja tööstuse rajamise eeldus on, et kõik need tonnid suudetakse ka maha müüa.

Mitte nii nagu Eesti piimanduse strateegias, kus on seatud eesmärgid, kui palju piima toota, ent pole sõnagi sellest, kuhu see toodang maha müüa.

Uued turud nõuavad aega

Nii Marrandi kui kohtumisel osalenud riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar on kursis uute piimaturgude otsingutega. Jaapan ja Hiina on need, millest jutt. Midagi natuke liigub, aga üleöö sellised asjad ei sünni.

“Läbirääkimised Hiinaga algasid 2014. aasta augustis, aga nende bürokraatia ei mahu kahe-kolme aasta sisse ära.”

Põhiline, millele turgu loodetakse leida, on piimapulber (Jaapani puhul räägitakse ka juustust). Paraku pole Eestis praegu ka tõsist võimekust piimapulbrit toota.

“See võimekus on ainult ühes kohas ja see on see koht, mis käärib,” viitas Padar Tere piimatööstusele.

Piimatootjate oma piimatööstus võiks siingi lahendus olla.

15 miljonit eurot uuele tööstusele

Maaeluministeerium andis reedel teada, et plaanib Eesti maaelu arengukava 2014−2020 kaudu toetada põllumajandustootjate enamusosalusega ühistulise piimatööstuse rajamist 15 miljoni euroga. Taotlusvoor avatakse tänavu oktoobris.

“Kui põllumehed hakkavad ühiselt oma toodangut töötlema, paraneb oluliselt nende positsioon turul,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Nii hakkavad põllumehed saama oma toodangu lõpphinnast õiglasemat osa.”

Ministri sõnul saab ühistulise suurprojekti tarvis toetust taotleda vaid uue tööstuse ehitamiseks, mitte olemasolevate tööstuste soetamiseks.

“Ootame piimatöötlemise viimase tehnoloogia kasutamist, et muutuksime oma toodetega konkurentsivõimelisemaks ka välisturgudel,” rääkis Kruuse. “Eksport on võtmeküsimus, sest Eesti toodab toorpiima kaks korda enam kui ise tarbib.”

Rajatava tehase vastuvõtuvõimsus peab olema vähemalt 25% Eesti piimatoodangust, toetust saab taotleda 15 miljonit eurot. Koos omapoolse rahastusega on kogu investeeringu maht vähemalt 37,5 miljonit eurot.