Kiviõli regiooni liitumisläbirääkimised said ametlikult alguse

10. märts 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Põlevkivitööstus on oluline teema ka ühinemisläbirääkimistel. Selles sektoris on palju töökohti, eelarved sõltuvad aga kaevandamistasudest.

Põlevkivitööstus on oluline teema ka ühinemisläbirääkimistel. Selles sektoris on palju töökohti, eelarved sõltuvad aga kaevandamistasudest.

Kiviõli regiooni neli omavalitsust istusid eile koos konsultandiga esimest korda liitumisläbirääkimiste laua taha, kus arutelude käigus peab sündima liitumisleping, mis läheb volikogudele arutamiseks juba juunikuus. 

 

Kiviõli regiooni nelja omavalitsuse, Kiviõli linna ning Sonda, Lüganuse ja Aseri valla liitmisel tekiks omavalitsus, kus oleks rahvastikuregistri praeguse seisu puhul üle 11 000 elaniku ja mis võtaks enda alla 666 ruutkilomeetri suuruse territooriumi.

Loomulik valik 

“Kui mitmel pool on liitumisega tekkinud ebaloomulikud kooslused, siis Kiviõli regiooni eelis on see, et nende omavalitsuste liitumine on loomulik protsess,” ütles Kiviõli regiooni omavalitsusi nõustava OÜ Cumulus Consulting konsultant Mihkel Laan.

Nelja omavalitsuse liitmisel tekiks igati heade näitajatega omavalitsus. Lisaks 11 000 elanikule, mille riik on hinnanud omavalitsuse ideaalseks suuruseks, tekiks omavalitsus, kus on üks konkreetne keskus, millest omakorda teised suuremad asustatud punktid on peaasjalikult kõik 10 kilomeetri raadiuses. Ka linna ja valdade osakaal on tasakaalus: mõlemas on ligikaudu 5500 inimest ehk ükski pool ei jää domineerima.

Laan kinnitas, et Kiviõli regiooni liitumine oleks loomulik valik, mis võiks hästi toimida. See õnnestub aga ainult siis, kui unustatakse ära riigipoolne surve haldusreformi läbiviimiseks ja hakatakse taga ajama seatud miinimumpiiri.

“Aga Kiviõli regioon on näidanud, et nad oskavad väga hästi koostööd teha. Seda näitavad nii omavalitsuste liiduna tehtud investeeringud kui ka näiteks koostöö Leader-tegevusgrupi, MTÜ Virumaa Koostöökogu strateegia koostamisel,” kiitis Laan, kelle kaasabil sai Virumaa koostöökogu strateegia 26 omataolise seas neljanda koha.

Kui liituvate omavalitsuste põhitegevuste kulud kokku liita, saaks eelarve suuruseks üle 11 miljoni euro. Kui lüüa kokku omavalitsuste investeeringute summad ja lisada neile ühinemistoetus, millele 11 000 elanikuga omavalitsuses lisanduks veel 250 000eurone boonus, tekiks 8-9 miljonit eurot investeeringuraha.

Kiviõli regiooni liitumise must hobune on Aseri, kes ei ole otsustanud, kas ta liitub Kiviõli regiooni omavalitsustega või oma läänenaabritega. See otsus tuleb märtsi viimastel päevadel.

Ehkki haldusreformi puudutavat seadust veel ei ole ja see sünnib alles suvel, olid kõik osapooled seisukohal, et tegutsema tasub hakata kohe, mitte oodata suveni, et siis pärast seda kahe kuu jooksul kogu mahukas töö ära teha. Küll otsustasid omavalitsused, et nad tahavad oma liitumislepinguga jõuda juunikuuks niikaugele, et see läheb volikogudele arutamiseks.

Kardavad teenuste kaugenemist

Kõik omavalitsused käisid esimesel istungil läbi ka ühinemisega seotud ootused ja probleemid. Kõige suuremaks murekohaks peetakse teenuste kättesaadavuse halvenemist ning ääremaastumist. Teisalt loodetakse ühinemise teel teenuste kvaliteeti parandada ja see on ka ühinemise üks olulisemaid ootusi.

Oluliseks pidasid omavalitsused veel õppimisvõimaluste säilitamist kodu lähedal, aga ka külavanemate rolli kasvamist. Samuti peetakse tähtsaks, et kohapeal oleksid nii sotsiaal- kui majandusvaldkonna inimesed.

“Meile on oluline, et säilitataks meie elukeskkond ega võetaks meid suure maardlana,” ütles Sonda vallavanem Andrea Eiche, kelle sõnul on oht, et neist võib saada raha teenimise allikas, kui ressursitasu ise suunatakse keskuse arendamisse.

Väiksemad omavalitsused peavad oluliseks ka seda, et tagataks võimalikult lai esindatus uues volikogus. Seda aitaks tagada rohkem kui ühe valimisringkonna moodustamine valimiste ajal.