Palgakasvuks tooraine otsas

5. märts 2016 

Peaminister Taavi Rõivas ennustab tänases Põhjarannikus olevas intervjuus Ida-Virumaale lähiaastateks senisest paremaid aegu ja palgataseme lähenemist Eesti keskmisele.

Eks valitsusjuht püüabki igal võimalusel hoida positiivset meeleolu ja veenda, et riigi kavandatavad abinõud Ida-Viru toetamiseks − olgu selleks ressursitasude vähendamine või palgatoetuse kehtestamine uute töökohtade loojatele − toovad häid tulemusi.

Hinnates aga praegust olukorda maakonnas, on palgakasvu ootuseks optimismi toorainet napilt. Palgakasvu veduriteks on Ida-Virumaal aastaid olnud energeetikud ja kaevurid. Nende osakaal palgasaajate seas on kaalukas ning nende palgad ka Eesti keskmisest kõrgemad. Praeguses surutises oleks põlevkivitööstuses palgakasvu oodata asjatu. Selle asemel on hoopis koondamised ja palgakärped, nagu on seda teinud juba alates märtsist 650 töötajaga Kiviõli Keemiatööstus.

Vaadates põhjalikumalt, kuidas Ida-Viru keskmiseks brutopalgaks  on kujunenud 863 eurot, tuleb arvestada, et Ida-Viru töölkäijatest moodustavad peale põlevkivitööstuses hõivatute olulise osa ka avalikus sektoris töötajad, kel on samuti Eesti mõistes korralik palgatase. Nendelt tuleb tugev  panus maakonna keskmise palganumbri upitamisel.

Selle teadmise juures pole keeruline tuletada, et  paljudes ettevõtetes (loomulikult mõningate eranditega) on palgatase maakonna keskmisest juba oluliselt  väiksem. Väidetavalt on osal neist raskusi isegi uuest aastast kehtima hakanud 430eurose alampalga maksmisega.

Kui lisada siia, et üldine majanduskeskkond on samuti stressis ja Vene turult senises mahus tulu teenimine on üha keerukamaks muutunud ning see kõik avaldab mõju ka kohalikule kaubandusele ja teenindusele, siis on äärmiselt keeruline välja mõelda allikaid, mille arvelt võiks tänavu üldist palgakasvu Ida-Virumaal loota.