Korteriühistud pöörduvad õiguskantsleri poole

1. märts 2016 NIINA VOROPAJEVA
VKG Soojus jättis Kohtla-Järvel Vahtra 23 asuva maja mõningate korteriomanike võlgade tõttu keskkütteta. Praegu kehtiv seadus lubab soojusettevõttel nõuda majaelanikelt kollektiivlepingu sõlmimist ja ühisvastutust võlgade eest, vaatamata sellele, et majas elab ka neid inimesi, kes on küttearveid alati kohusetundlikult tasunud.

VKG Soojus jättis Kohtla-Järvel Vahtra 23 asuva maja mõningate korteriomanike võlgade tõttu keskkütteta. Praegu kehtiv seadus lubab soojusettevõttel nõuda majaelanikelt kollektiivlepingu sõlmimist ja ühisvastutust võlgade eest, vaatamata sellele, et majas elab ka neid inimesi, kes on küttearveid alati kohusetundlikult tasunud.

Kohtla-Järve korteriühistute juhid saatsid õiguskantsler Ülle Madisele mitu kirja, milles nad selgitavad, et neil on täielik õigus nõuda seadusandjalt kütteprobleemidega tegelemisel senisest efektiivsemaid lahendusi.

 

Majahaldureid sundis Ülle Madise poole pöörduma õiguskantsleri vastus Euroopa Parlamendi keskerakondlasest liikme Yana Toomi pöördumisele Kohtla-Järve küttekriisi asjus (vt 20. veebruari Põhjarannik). Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et Kohtla-Järvel tekkinud olukord, kus inimesed on naaberkorterite omanike võlgade tõttu külma jäetud, on õiguspärane ning valdkonda reguleeriv seadus ei ole vastuolus põhiseadusega. Siiski möönab ta, et kui seadused tegelikkuses ei tööta, tuleb need ringi teha.

Peavad seaduserikkumiseks

“Meil on igati õigus nõuda seadusandjalt senisest tõhusamaid lahendusi,” kirjutas õiguskantslerile korteriühistute juhtide assotsiatsiooni liige, kahe maja korteriühistu juhatuse liige ja kolme Kohtla-Järve maja haldav Jelena Vilinski. “Kinnisvara ei maksa midagi, seda ei väärtusta mitte keegi. Töötajaid koondatakse, inimesed lahkuvad massiliselt teistesse regioonidesse. Asja kohtusse andmine nõuab palju jõudu, raha ja aega, tulemust aga tuleb kaua oodata. Tühjad korterid (nende omanikud on kas surnud või sealt lihtsalt lahkunud ja oma korterid maha jätnud) ei ole samuti kuskile kadunud, neid on hoopis juurde tulnud. Juba 2010. aastal oli maju, kus küte välja lülitati. Seal külmus ära kõik: veetorustik, kanalisatsioon, küttesüsteem… Lõhkesid kõik majas olevad torud.”

Korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen kirjutas õiguskantslerile, et kütet välja lülitades rikub soojusettevõte mitut seadust. Tarbija on kodanik, kes kasutab kütteteenuseid isiklikeks, perekondlikeks, kodusteks ja muudeks vajadusteks, mis ei ole seotud ettevõtlustegevusega, ning talle peavad olema tõrgeteta tagatud nõutava kvaliteediga kommunaalteenused. Kui soojusettevõte katkestab teenuste osutamise, viib see kortermajas olevate ruumide omanike ühise vara kahjustamiseni ning selles majas ruume kasutavate kodanike õiguste ja huvide rikkumiseni, samuti eluruumidele esitatavate nõuete rikkumiseni.

Õigusaktid tuleb uuesti üle vaadata

Rääkides kollektiivlepingutest, mille sõlmimist soojusettevõte inimestelt nõuab, osutas Jelena Mutonen korteriühistuseadusele ja korteriomandiseadusele. Korteriühistuseaduses on korteriühistu eesmärgiks muu seas märgitud “mõtteliste osade ühine majandamine”. Mõttelise osa mõiste on sõnastatud korteriomandiseaduses: “Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.”

“See tähendab, et jutt on hoone füüsilistest osadest, muu hulgas ka kütte- ja veetorudest. Kuid nendest seadusesätetest ei tulene kuidagi, et mõtteline osa on mingi teenus või toode, mida müüakse tarbijale mõttelisi osi kasutades. Selles mõttes ei erine küte ja vesi mitte millegi poolest elektrist või gaasist, mille eest tarbija maksab temaga sõlmitud lepingute alusel,” märkis Mutonen.

Seejärel viitas ta kaugkütteseadusele, mille üks punkt ütleb, et tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojustorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega.

“See punkt on vastuolus teiste seadustega, aga ka sellesama seaduse ühe teise punktiga, milles on öeldud, et võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu,” kirjutas Mutonen. “Siin on ju selgesti kirjas, et omanik, see tähendab füüsiline isik.”

Korteriühistute juhtide sõnul aitaks kujunenud olukorrast väljapääsu leida see, kui õigusaktid uuesti üle vaadataks.