Õiguskantsler külma jäetud inimestest: kõik on seaduslik

22. veebruar 2016 ERIK KALDA
Kohtla-Järvel Vahtra 23 asuva maja mõnedest postkastidest pole ammu mitte keegi ühtegi arvet välja võtnud.

Kohtla-Järvel Vahtra 23 asuva maja mõnedest postkastidest pole ammu mitte keegi ühtegi arvet välja võtnud.

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et Kohtla-Järvel tekkinud olukord, kus inimesed on naaberkorterite omanike võlgade tõttu külma jäetud, on õiguspärane ning valdkonda reguleeriv seadus ei ole vastuolus põhiseadusega. Siiski möönab ta, et kui seadused reaalsuses ei tööta, tuleb need ringi teha.

 

Jaanuaris pöördus Kohtla-Järvel tekkinud küttekriisi asjus õiguskantsleri poole Euroopa Parlamendi keskerakondlasest saadik Yana Toom.

Pöördumises on muu hulgas kirjas: “ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti (OHCHR) definitsiooni kohaselt peab adekvaatne eluase pakkuma enamat kui nelja seina ja katust. Nagu rõhutab OHCHR, “hõlmab õigus adekvaatsele eluasemele juurdepääsu adekvaatsetele teenustele”, mis ei tähenda üksnes seda, et majakonstruktsioon peab olema adekvaatne, vaid elanikele peab olema tagatud juurdepääs tähtsatele teenustele ning infrastruktuurile, sealhulgas joogiveele ja küttele.

Niisiis on soojusvarustuse katkestamine mitte üksnes omandiõiguse, vaid ka rahvusvaheliselt tunnustatud (korteriomanike ja kolmandate isikute) adekvaatse eluaseme õiguse märkimisväärne piiramine.”

Vastuolu põhiseadusega pole

Ülle Madise vastas, et olukorras, kus tarbija ei tasu ettevõtjale soojuse eest ning ettevõtja on andnud tarbijale mõistliku aja võlgnevuste kõrvaldamiseks, peab ettevõtjale jääma võimalus kütmine lõpetada kuni võlgnevuste kõrvaldamiseni. “Vastupidine olukord riivaks ülemääraselt soojusettevõtja õigusi. Samuti pole 90päevane etteteatamisperiood ebamõistlikult lühike,” kirjutas õiguskantsler.

Tema sõnul toimib tehnilistel põhjustel kaugküttevõrku ühendatud kortermaja sageli funktsionaalselt tervikliku süsteemina. “Seetõttu ei muudaks olukorda seegi, kui soojusettevõtja sõlmiks korteriühistu või korteriomanike ühisuse asemel soojusenergia müügi lepingu iga korteriomanikuga eraldi. Samale järeldusele on jõudnud oma lahendis ka riigikohus, leides, et kaugkütteettevõtjat ei saa kohustada sõlmima soojuse müügi lepinguid korteriomanikega eraldi. Kui lepingu sõlmib korteriühistu, siis vastutab see ka arvete tasumise eest,” kirjutab Madise.

Ent õiguskantsler möönab, et tegemist on probleemiga, mida tuleks paremini riiklikult reguleerida. “Eelöeldu ei pisenda Teie sõnastatud probleemi, mille lahendamisega on Eesti Vabariigis erineval moel ja vahelduva eduga tegeldud aastaid. Kortermajade kütmise temaatika ei piirdu kitsalt soojusettevõtja võimalusega katkestada teenuse osutamine seaduses ette nähtud tingimustel. See on vaid üks sotsiaalsete ja majanduslike probleemide võimalikest tagajärgedest.”

Tähelepanu väärivad õiguskantsleri sõnul nii probleemi põhjused kui ka viisid sedavõrd drastilise meetme õigusjärgseks vältimiseks. “Tähelepanu keskmes võiksidki olla lahendused, kuidas oma küttearveid korralikult tasunud korteriomanikud saaksid kaitsta oma kodu naabrite tegematajätmisest tingitud kahju eest.”

Õiguskantsleri sõnul on praegu olemas mitmeid riiklikke abinõusid, mis võiksid hättasattunud inimesi aidata, nimetades näiteks toimetulekutoetust, õigust sotsiaaleluruumile ja võlanõustamise võimalust. Samuti nendib kantsler, et ühistu saab võlgnikke kohtusse kaevata või nõuda eluaseme võõrandamist.

Seadused lahendusi ei paku

“Kõigi eeltoodud abinõude puhul, mis hõlmaksid lõppastmes võlgnike korterite müümist, ei saa siiski vaadata mööda tõsiasjast, et nii mõneski piirkonnas (ilmselt ka Kohtla-Järvel) ei pruugi see tegelikku lahendust pakkuda. Võlgades korter ei pruugi leida ostjat ja/või ei kata müügist saadud summa kütte- jm võlgnevusi. Sellele probleemile kehtivad seadused lahendust ei paku, kuivõrd kinnisvaraturg toimib teistest teguritest lähtuvalt,” kirjutab Madise.

Õiguskantsleri hinnangul pole tegemist ei ajutise ega paaril üksikjuhtumil põhineva probleemiga. “Kortermajade järk-järguline tühjenemine ning neisse jäänud elanike üha keerulisemaks muutuvad olud kommunaalarvete tasumisel ja elamisväärsete tingimuste tagamisel on teada ka laiemalt, mitte üksnes kaugküttemure kontekstis,” leiab ta, lisades, et riigilt ja omavalitsuselt ei saa nõuda kõigi võlgnike kohustuste täitmist. “Samas peaksid seadustega isikutele ja nende ühendustele antud võimalused olema reaalses elus tõhusalt rakendatavad. Riiklik kaitsekohustus eraisikutevahelistes suhetes ei saa piirduda lahendustega, mis eksisteerivad vaid seaduse teksti tasandil. Olukorras, kus pakutavad lahendused ei toimi või neist ei piisa, on igati põhjendatud nõuda seadusandjalt senisest tõhusamaid lahendusi,” tõdes Madise.

Kohtla-Järvel jäi sel talvel kütteta kolm kortermaja, kuna soojaettevõte VKG Soojus keeldus neid võlgade tõttu kütmast. Ühistute teatel tekkisid võlad, kuna nad ei ole suutnud osalt kommunaalmakseid mittemaksvatelt omanikelt võlgu sisse nõuda.