Jutud ei too lahendusi

16. veebruar 2016 

See oli aastal 2014, kui põlevkivikeemiaettevõtted tõstatasid protestikampaania keskkonnatasude pideva tõusu vastu ning hoiatasid, et riik ei hooli sellest, et järsud maksutõusud ohustavad töökohti. Toonane reformierakondlasest keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus süüdistas tööstureid vassimises ning soovis suurendada oma kasumit. Minister väitis toona, et keskkonnatasude tõus toob pigem töökohti juurde.

Seejärel nägime, kuidas nafta hinnad maailmaturul hakkasid kolinal kukkuma, mis lõi väga valusalt meie põlevkivitööstust, ning ettevõtted asusid teatama suurkoondamistest. Karta on, et halbu uudiseid tuleb veel.

Aga mida me näeme valitsuse poolt praegu? Tõepoolest, kõiksugu ministrid on Ida-Virumaal peaaegu igapäevased külalised. Nad räägivad küll sellest, et töötukassa on koondamisteks valmis ,ja sellestki, et Ida-Virumaa võiks praegu talle osaks langenud suurt tähelepanu ära kasutada. Ent kahjuks pole ükski minister ega valitsus välja pakkunud konkreetseid samme meie tööstuse toetamiseks. Kõige käegakatsutavam meede oleks kiire maksusoodustuste kehtestamine piirkonna ettevõtetele. Jah, võib küsida, kuidas see oleks kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga, liberaalse majanduspoliitikaga jne. Aga siin ongi valitsusel aeg näidata oma võimekust võtta vastu otsuseid. Võib kuude kaupa korraldada kõiksugu foorumeid ja seminare ja ajada seal igasugu vahtu keerulise olukorra üle maakonnas. Ent need jutud ei too lahendusi, mida Ida-Virumaa praegu ootab.