VKG kavandab Aa külasse lubjakivikarjääri

29. jaanuar 2016 KÜLLI KRIIS
Et karjäärist väljapumbatav vesi Kohtla ja sealt edasi Purtse jõkke lisareostust ei kannaks, analüüsivad keskkonnaeksperdid vajadust seda enne puhastada.

Et karjäärist väljapumbatav vesi Kohtla ja sealt edasi Purtse jõkke lisareostust ei kannaks, analüüsivad keskkonnaeksperdid vajadust seda enne puhastada.

Lüganuse valda kavandatava lubjakivikarjääri puhul tuleb uurida ennekõike vee väljapumpamise mõju nii ümbruskonna kaevudele kui Kohtla jõele, kuhu see suunatakse.

 

VKG-l on juba ammune plaan rajada Kohtla-Järvele tsemenditehas, mis võimaldaks õlitootmise jääk- ja kõrvalproduktid põhitoormena ära kasutada ja sel moel jäätmeteket vähendada. Tsemenditootmise protsess töötati välja juba kümme aastat tagasi.

Peale põhitoorme on tsemendi tootmiseks vaja ka lubjakivi, mille saamiseks taotles VKG tütarettevõte OÜ VKG Tsement kaevandamisluba Lüganuse vallas Aa külas asuval Kohtla-Järve lubjakivikarjääri nime kandval mäeeraldisel.

“Taotlesime seda luba juba aastaid tagasi, meil on seal tehtud nii üldgeoloogiline kui geoloogiline uuring. Kaevandamisega seotud asjad käivadki väga aeglaselt,” rääkis VKG arendusdirektor Jaanus Purga.

Kuigi praegu pole tsemenditehase ehitamine päevakorral, ei tähenda see, et VKG oleks selle plaani maha matnud või huvi lubjakivikarjääri vastu kaotanud.

“Need on pika perspektiiviga asjad, jätkame rahulikus tempos, teeme ära keskkonnamõjude hindamise ja saame kaevandamisloa kätte. Et selleks ajaks, kui olud muutuvad, oleksid meil kõik asjad olemas,” ütles Purga.

Lähimate elamuteni alla kilomeetri maad

Äsja avalikustas keskkonnaamet seal kaevandamisega  kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi, mille koostasid ASi Skepast&Puhkim eksperdid.

Taotletav mäeeraldis asub tööstuspiirkonnas kahel riigile kuuluval kinnistul. Suurema osa, ligemale sada hektarit moodustab 1980. aastatel põlevkivitootmise jäätmehoidla jaoks ette valmistatud ala, kuhu jäätmeid ladestatud ei ole, ülejäänud 34 hektarit jääb looduslikule maastikule.

Ühtegi kaitse- ega hoiuala, samuti kaitsealuste loomade ja taimede elu- ja kasvupaika karjääri piires ei ole.

“See on keskkonna seisukohalt õnnestunud asukoht: seal kaevandamine kahjustaks ja häiriks nii loodust kui inimesi väga vähe,” märkis Jaanus Purga.

Tulevasele karjäärile lähimad elamud asuvad Kohtla valla Roodu külas mäeeraldise piirist 860 meetri kaugusel. Karjääri eeldatavasse mõjualasse jääb kuni kümme puurkaevu;  täpsustamist vajab, mitu neist on joogivee-, mitu seirekaevud. Salvkaevude kohta ekspertidel praeguses etapis info puudub.

Väljapumbatav vesi luubi alla

Lubjakivikiht on sel mäeeraldisel 13-25,4 meetrit paks, kaevandamise muudab aga keeruliseks asjaolu, et sellel lasub kuni 9,5 meetri paksune katend, mis tuleb jupikaupa ära koorida ja ajutiselt ladestada, kuni seda juba kaevandatud alal taastamiseks ära saab kasutada.

Kuna lubjakivi asub üsna sügaval, on selle kättesaamiseks vaja põhjaveetaset 27,5 meetri võrra alandada.  Põhjavee alanduslehter ulatuks karjääri servast pisut rohkem kui kilomeetri kaugusele.

Kuna väljapumbatav vesi juhitaks mööda olemasolevat kuivenduskraavi  Kohtla jõkke, peavad eksperdid vajalikuks pöörata kõrgendatud tähelepanu selle vee koostisele.

“Karjäärist väljapumbatav vesi hakkab olema segu poolkoksiprügilate piirkonnast pärinevast reostunud põhjaveest, puhtast põhjaveest ning sademe- ja lumesulamisveest,” ei välista nad vajadust seda seguvett puhastama hakata.

Hinnang kaevandamisega kaasnevale tolmule ja mürale ning nende mõjust inimeste heaolule ja tervisele selgub keskkonnamõju hindamise tulemusena, sest praeguses etapis pole ekspertidel selle kohta piisavalt infot.

Vallavalitsus tutvub põhjalikult

Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ütles, et pole jõudnud kavandatava karjääri keskkonnamõju hindamise programmiga ise veel tutvuda, ent vallavalitsuse spetsialistid tegelevad sellega ning kindlasti valmistatakse ühiselt ette ka ettepanekud.

Programmi avalik arutelu toimub 17. veebruaril kell 10 keskkonnaameti Viru regiooni kontoris.