Vallajuht võttis lahkudes kaasa Jõhvile kuuluva mööbli

23. jaanuar 2016 ERIK KALDA
See Jõhvi vallale kuuluv diivan oli poolteist aastat kadunud. Eile hommikuks oli mööblitükk koos samas stiilis tugitooliga lõpuks jõudnud pensionäride päevakeskusesse, kuhu ta kirjade järgi oli ostetud.

See Jõhvi vallale kuuluv diivan oli poolteist aastat kadunud. Eile hommikuks oli mööblitükk koos samas stiilis tugitooliga lõpuks jõudnud pensionäride päevakeskusesse, kuhu ta kirjade järgi oli ostetud.

Kui praegu Mäetaguse abivallavanemana töötav Kairi Soomer 2014. aasta sügisel vallavalitsusest lahkus, võttis ta oma kabinetist kaasa vallale kuuluva mööbli. Asja ilmnedes tagastas ta selle.

 

Kui käesoleva nädala neljapäeval lõppes Jõhvi volikogu istung, tuli volikogu liige Kairi Soomer hooldekeskuse juhatajana töötava teise volikogu liikme Elle Seliverstova juurde, pakkus talle oma autoga küüti ning teatas, et ühtlasi toob ta hooldekodusse diivani ära. “Ma ütlesin, et  mul pole aega ja mul on teised plaanid. Kui ma volikogu istungile tulin, ei teadnud ma mingist diivanist mitte midagi,” sõnas Seliverstova.

Viis kabinetist ära

Ilmselt ei teadnud aga Seliverstova ka seda, et mõni aeg enne volikogu istungit oli Soomeril vallavalitsuses üks ebameeldiv vestlus, kus talle tehti selgeks, et ta on omastanud valla vara.

Eile hommikul tööle tulles nägi Seliverstova, et hooldekeskusesse on ilmunud rõõmsavärviline diivan ja tugitool.

Kui Kairi Soomer tunamullu septembris vallavalitsusest töölt lahkus, vuras mõni aeg hiljem vallamaja ette auto, millele tõsteti kirju diivan ning tugitool, mis olid senimaani tema endises kabinetis seisnud.

“Jah, me nägime, et ta selle mööbli ära viis, aga ta ütles, et see on tema isiklik mööbel, ning mina rohkem selle peale ei mõelnudki,” meenutas Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste, kes oli siis äsja naasnud lapsehoolduspuhkuselt.

Vallavanem Aivar Surva sõnas, et ebameeldiv üllatus tabas vallavalitsust siis, kui pärast hooldekeskuse raamatupidaja koondamist hakkas vallavalitsuse raamatupidaja asjaajamist üle võtma ja avastas arved, mille alusel on vald maksnud kokku ligi 900 eurot diivani ja tugitooli Alice eest, mis olid soetatud kodusisustuskauplusest Home4you.

See mööbel oli mõeldud hooldekeskusesse loodud pensionäride päevakeskusele ning diivan soetati projektiraha toel, hiljem ostis vald selle Surva sõnul küll omakorda välja. Ent päevakeskusele mõeldud mööblitükid maandusid hoopis Soomeri kabinetis, kes toona valla sotsiaalvaldkonda juhtis.

“Juhtus selline lugu, et see mööbel polnud millegipärast arvele võetud, kuid arved, mis tõendasid nende ostu, on olemas,” rääkis Surva, kelle sõnul püüdis Soomer algul väita, et tugitool ja diivan olid tegelikult humanitaarabi.

Imelik lugu telefoniga

Kui asi ilmsiks tuli, tagastas Soomer endale võetud mööblitükid ja viis need Jõhvi hooldekeskusesse. Keskuse juhataja Elle Seliverstova oli seda tugitooli ja diivanit Soomeri töökabinetis küll näinud, aga ta ei osanud kuidagi arvata, et tegelikult peaksid need olema hooldekeskuses tegutsevas pensionäride päevakeskuses. “Mul oli arvel kaks diivanit ning kaks diivanit oli ka olemas, sest midagi me saime humanitaarabi korras, aga ega ma nimetuse järgi muidugi ei kontrollinud,” selgitas Seliverstova, kellel enda sõnul on tunne, nagu ta ise oleks midagi valesti teinud.

Sama lausus ka Sirli Tammiste, kes ei tahtnud ebameeldivast vahejuhtumist eriti rääkida. “Me oleme kõik nii šokis, nagu oleks ise millegagi hakkama saanud. Olen lihtsalt sõnatu,” lausus ta.

Vallavanem Aivar Surva aga rääkis, et koos Soomeri lahkumisega jäi teadmata kadunuks ka tema kasutuses olnud vallale kuuluv mobiiltelefon. Surva sõnul väitis Soomer, et tema käes telefoni pole. “Siis nad läksid Sirliga koos seda telefoni tema endisesse kabinetti otsima ja Kairi mängis seal maha huvitava etenduse: kiikas ühe riiuli taha ja ennäe − äkki oligi telefon käes,” rääkis Surva.

Ta ütles, et juhtunut võib nimetada omastamiseks. “Otse öeldes on see vargus.”

Soomer eitab omastamist

Põhjarannik esitas Kairi Soomerile selle loo kohta konkreetsed küsimused ning tahtis muu hulgas teada, kuidas ta ise toimunut selgitab ja kas tunnistab, et omastas võõrast vara, ning miks pensionäride päevakeskusele mõeldud mööbel oli tema kabinetis. Samuti küsisime, et kui ta ei tunne endal süüd, siis miks ta mööbli tagastas, kus see mööbel poolteist aastat oli ja kas ta kaalub volikogust lahkumist.

Soomer vastas neile küsimustele nii:  “Pole ju vahet, mida ma ütlen, süüdi olen nagunii ette mõistetud. Need, kes asjaga seotud, teavad põhjusi ja miks ma nii väitsin[et mööbel on tema isiklik omand − E.K.]. Tõde ei huvita tegelikult kedagi. Ma pole vallavara omastanud. Kas teised, keda on milleski süüdistatud, on lahkunud volikogust ? Ei tea!”

Küsimusele, kas vallavalitsus kavatseb juhtunut arvestades politseisse pöörduda, vastas vallavanem Aivar Surva, et sellest pole juttu olnud, küll aga kavatseb ta Kairi Soomeriga isiklikult juhtunust rääkida.