Maksusoodustused tooksid ettevõtted Ida-Virusse

21. jaanuar 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Sügisel avati pidulikult Jõhvi logistika- ja äripark. Teet Kuusmik loodab, et sellel aastal kerkivad sinna esimesed ettevõtted.

Sügisel avati pidulikult Jõhvi logistika- ja äripark. Teet Kuusmik loodab, et sellel aastal kerkivad sinna esimesed ettevõtted.

Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus leiab, et riik saaks elavdada piirkonna ettevõtlust, tehes maksusoodustusi ettevõtetele, kes loovad siin uusi töökohti. 

 

Pärast seda kui kaks suurt keemiaettevõtet − Nitrofert ja Viru Keemia Grupp − teatasid suurkoondamisest, on pilgud pöördunud sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus poole. Selle asutuse töö on leida ettevõtteid, kes võiksid vabaneva tööjõu vastu huvi tunda.

Tingimused soodsad

“Need on head spetsialistid, kes võiksid leida rakendust uutes tööstusettevõtetes,” tõdes sihtasutuse juht Teet Kuusmik. Eelkõige võiks tekkinud olukorra ära kasutada mõni Eesti tööstusettevõte, kes on pidanud laienemisplaane, kuid pole otsust seni teinud. Eesti ettevõtted suudavad tekkinud olukorrale kiiremini reageerida, välisinvesteeringute toomine on oluliselt keerulisem ja aeganõudvam ettevõtmine.

Tingimused laienemiseks on viimaste aastate soodsaimad. Laenuintressid on viimase paarikümne aasta madalaimal tasemel, ehitushinnad pole viimaste aastate jooksul muutunud, pigem on konkurentsitingimustes võimalik saavutada kokkulepped madalamal tasemel kui mullu. “Ja otsustada tuleks nüüd ja kohe, sest eeldatavasti hakkavad ehitushinnad järgmisest aastast, kui lähevad lahti mitmed uued Euroopa Liidu meetmed ja ehitama hakatakse rohkem, tõusma,” ennustas Kuusmik.

Kindlasti annaks uute investeeringute tulekule tõuke piirkondlike maksusoodustuste rakendamine, näiteks sotsiaalmaksu alandamine uutele investeeringu teinud ettevõtetele 5-10 aastaks. Ning investeerimistoetus kuni 20 protsenti,” loetles Kuusmik, mida võiks riiklikul tasemel kaaluda, et tekkinud olukorda leevendada.

Ühelt poolt annaks seda paketti kasutada Ida-Virumaal tekkinud olukorra kiireks leevendamiseks, samas võiks see olla abiks kõikidele piirkondadele, mis on hädas tööpuuduse ja madala ettevõtlusaktiivsusega.

Eeltöö lõpusirgel

Kuna Jõhvi logistika- ja äripargi taristu on vastselt valminud, siis on ka tingimused ettevõtetele loodud. Samuti on ettevõtjatele kõik tingimused olemas Narvas, mis on organisatsiooni jaoks esimene arendusprojekt. Narvas on alles ainult kuus krunti, millele selle aasta jooksul loodetakse leida uued omanikud.

Eile kuulutati välja hanked Kohtla-Järve tööstuspargi ja Kiviõli tööstusala taristu ehitamiseks. Veebruari lõpus esitatakse EASile taotlus nende väljaehitamise rahastamiseks.

Iga uue arendusprojekti realiseerimine ja ettevõtte toomine piirkonda on aga pikk ja keeruline protsess. Ainuüksi detailplaneeringute tegemisele kulub vähemalt aasta. Sellele järgneb taristu projekteerimine 3-4 kuud, taristu valmisehitamiseks vahendite taotlemine 3-5 kuud, juhul kui sobivad rahastamismeetmed on avatud. Riigihangete läbiviimiseks ja lepingute sõlmimiseks kulub veel paar kuud, tööprojektide koostamiseks ja taristu ehitamiseks kuni aasta ja õigupoolest alles siis jõutakse turundustegevuste ja reaalsete kokkulepeteni. Ettevõtte investeeringuni jõudmiseks tuleb huvitatud firmal koostada äriplaan, saada nõukogult positiivne otsus, projekteerida hooned, paigaldada seadmed ja selleks kulub aasta või rohkemgi.

Kõige selle juures käib tihe võistlus eri piirkondade vahel investeeringu saamiseks. “Osaleme praegu just rahvusvahelisel koolitusel, kus kohtuvad Põhjamaade piirkondade turundajad, ja reaalsus on see, et metropolidest investeeringuid välja tuua pole lihtne üheski riigis,” ütles Kuusmik.

Aga teekonna pikkusest hoolimata on tulemused hakanud juba tulema. Narva on selle poolest eriti hea näide, kuid ka Jõhvi portfellis on õigupoolest juba olemas ettevõtted ca 150 töökohaga. Kui paljud nendest lõpuks realiseeruvad, saab selgeks siis, kui kopp maasse lüüakse. “Võimalik, et osa nendest plaanidest ei saa kunagi nii kaugele, et me ettevõtetele maa müüme ja nad investeeringukohustuse saavad. Aga me teeme selle nimel iga päev tööd,” lisas Kuusmik.