Ida-Viru on viie aastaga kaotanud Jõhvi jagu inimesi

6. jaanuar 2016 ERIK GAMZEJEV
Ida-Viru elanike arv on viie aastaga vähenenud 13 150 inimese võrra

Ida-Viru elanike arv on viie aastaga vähenenud 13 150 inimese võrra

Tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Ida-Virumaal 150 943 elanikku, mis on üle 13 000 võrra vähem kui viis aastat tagasi.  Arvuline kaotus on suurem,  kui on jäänud inimesi elama maakonnakeskusesse Jõhvi. 

 

2015. aastal sulas  maakonna elanike arv 2374 inimese võrra.  Üldise ja pikaajalise negatiivse suundumise ainus helgem märk, et mullune vähenemistempo oli pisut väiksem kui kolmel eelneval aastal. Kui mullu vähenes Ida-Viru rahvastik 1,5 protsendi võrra, siis  2014. aastal 1,7 ja 2013. aastal üle  2,1 protsendi. Samas tasub arvestada, et tookord soodustas enda väljakirjutamist ka pealinna agressiivne tasuta bussiliikluse kampaania oma linna elanikele.

Napilt veel Tartumaa ees

Võrdluses teiste maakondadega püsib Ida-Virumaa elanike arvult endiselt Harjumaa järel teisel kohal. Ent Tartumaa on jõudnud päris Ida-Viru kannule ja jääb maha kõigest 1626 inimesega. Tartumaal on elanike arv aastaga kasvanud 636 võrra ja kui senised trendid jätkuvad, siis peaks tänavuse aasta lõpuks Tartumaa tõrjuma Ida-Virumaa kolmandale kohale.

Elanike arv vähenes mullu kõigis Ida-Viru omavalitsustes peale Mäetaguse. Tänu põlevkivi kaevandamistasudele tulude poolest ühe elaniku kohta kõige jõukamasse omavalitsusse lisandus eelmise aasta jooksul kümme inimest. Vaid mõne elanikuga jäid aastaga miinusesse Illuka ja Toila vald.

Osakaalu poolest toimus kõige suurem kukkumine aga Ida-Virumaa kõige väiksemas vallas Tudulinnas, kuhu nüüdseks on alles jäänud vaid 437 elanikku. Aasta tagasi oli neid kaheksa protsenti rohkem.

Ida-Viru suurimas linnas Narvas oli elanike kadu maakonna keskmisest väiksem − miinus 776 inimest ehk ligemale 1,3 protsenti. Kohtla-Järve seevastu kaotas aastaga ligemale kaks protsenti oma elanikkonnast ehk 601 inimest.

Tõmbekeskus Jõhvi ei tõmba

Ida-Viru keskmisest kiiremini kahanes elanike arv ka Jõhvis, mis maakonna eeldatava tõmbekeskusena peaks hoopis elanikke ligi meelitama. Aasta lõpuks vajus Jõhvi valla elanike arv alla 12 000 piiri − 11 996. Aastaga jäi Jõhvi väiksemaks 221 inimese ehk ligemale kahe protsendi võrra. Viimase viie aastaga on maakonnakeskus kaotanud aga ligemale tuhat elanikku.

Alates 2014. aasta suvest Jõhvi vallavanema ametis olev Aivar Surva tõdes, et  olukord, kus kõik Eesti maakonnad peale Harjumaa ja Tartumaa pidevalt elanikke kaotavad, on selge märk, et regionaalpoliitika elluviimisega on ilmselgelt hiljaks jäädud.

Surva kritiseeris muu hulgas ka põlevkivipoliitikat. “Kuigi põlevkivi toodetakse ja töödeldakse Ida-Virumaal, on kogu teadustegevus koondatud riigi poolt Tallinna ja seal on valdavas osas ka Eesti Energia arendustegevus. Seetõttu ongi paratamatu, et ka paljud nendest noortest, kes selle Ida-Virule nii omase  majandusharu vastu huvi tunnevad, on maakonna jaoks kaotatud,” tõi ta näite.

Elukeskkond ja töökohad määravad

Jõhvi võimud püüavad Surva sõnul oma nappidele maksutuludele lisaks haarata nii palju kui võimalik kinni ka Euroopa Liidu rahast, et elukeskkonda parandada, aga sellest ei piisa põhimõtteliste murrangute tegemiseks. “Elukeskkonna seisukohast oleks Jõhvile suur asi pargikeskuse rajamine koos ujula ja jäähalliga, aga seegi asi on nüüd uurimise tõttu toppama jäänud. Uute töökohtade seisukohast loodame palju tööstuspargile, aga ka selle käimatõmbamine läheb soovitust märksa aeglasemalt,” sõnas ta.

Ida-Viru maavanema Andres Noormäe hinnangul on praegustes oludes maakonna elanike arvu pidev kahanemine paratamatus. “Minu arvates on võimalik seda pöörata vaid sisserändajatega. Ma ei pea silmas pagulasi, vaid välismaalasi, keda Eesti vajab oma majanduse kasvatamiseks ja kelle jaoks Eesti oleks sobiv maa eneseteostamiseks,” sõnas ta.

Samas on Noormäe meelest Ida-Virumaa elanike arvu kahanemise pidurdamisel võtmetähtsusega siinsete linnade elukeskkonna järsk parandamine. “Ainuüksi mõnest uuest rattatee jupist ei piisa. Kardinaalselt peab muutuma paremaks linnade välisilme. See on asi, mida palju kohalikud inimesed ei pane isegi tähele. Küll aga on see väga tähtis uutele tulijatele ja investoritele. Paljud külalised on mulle seda ka otse öelnud. Selle nimel peame kõvasti pingutama,” kinnitas Noormägi.