Jõhvi vene kooli uuendamine kütab kirgi

10. detsember 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Irina Šulgina kinnitusel vajab vene põhikooli hoone hädasti nüüdisajastamist. Kui vallavõimud otsustavad ehitada uue õppekorpuse, siis praegune ujula, spordisaal, aula ja söökla ilmselt säilitatakse ning renoveeritakse.

Irina Šulgina kinnitusel vajab vene põhikooli hoone hädasti nüüdisajastamist. Kui vallavõimud otsustavad ehitada uue õppekorpuse, siis praegune ujula, spordisaal, aula ja söökla ilmselt säilitatakse ning renoveeritakse.

Jõhvi vene põhikooli lastevanemate üldkoosolek kiskus emotsionaalseks, kui jutuks tulid koolimaja uuendamisega kaasnevad ebamugavused. Osa vanemaid on vastu, et õppetöö viiakse ehitustööde ajaks üle kutsehariduskeskusse.

 

Teisipäeva õhtul oli lastevanemate koosoleku üheks teemaks kooli õppekorpuse uuendamine. Ehkki vallavõimud pole lõplikult otsustanud, kas praegune õppekorpus rekonstrueeritakse või ehitatakse selle asemel uus, tuleb mõlemal juhul kolida õppetöö ehituse ajaks asenduspinnale. Esialgne kokkulepe on Ida-Viru kutsehariduskeskusega.

Palju küsimusi

Jõhvi vene põhikooli hoolekogu liikme ja vallavolikogu saadiku Aleksandr Romanovitši sõnul ei saa öelda, et vanemad oleksid koolimaja kordategemise vastu, aga õhus on liiga palju vastamata küsimusi.

“Me ei tea, millise projekti järgi hakatakse ehitama ja kui kaua peame asenduspinnal olema. Arutada tuleks reaalset projekti, mitte näidata slaide võõrast koolimajast, et vaadake, kui ilusti on tehtud (vallavalitsuse esindajad näitasid pilte rekonstrueeritud Tartu Tamme gümnaasiumist, mis on sama tüüpi koolimaja – toim). Mõned vanemad arvasid, et saamegi sellise maja, nagu piltidel näidati, ja selle nimel tasub kannatada. Aga me ei tea, milline meile tuleb. Meie võimukoridorides liikus hoopis teistsugune eskiis, kus polnud isegi garderoobi. Mure on, et me ei tea, kuhu meie lapsed lähevad ja hiljem tagasi tulevad.”

Romanovitšit huvitab, miks ei saaks kasutada ajutise pinnana teisi linna haridusasutusi. “Probleem pole niivõrd kutsehariduskeskuses, kuivõrd selles, et ei arutata teisi võimalusi. Riigigümnaasium ehitati 500-le õpilasele, aga praegu õpib seal 350 õpilast. Ka eesti põhikooli jäi gümnaasiumiastme kadumisega vabu ruume.”

Korpust saab eraldi kasutada

Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina möönis, et osa vanemaid ei soovi muudatusi, mis kaasnevad koolimaja rekonstrueerimisega. “Mõned on vastu sellele, et õppetöö viiakse ajutiselt üle kutsehariduskeskusse, leides, et see on koht, kus väiksematel lastel ei ole hea viibida. Olen käinud A-korpuses, kus me saaks oodata oma koolimaja valmimist, ja see on täiesti autonoomselt kasutatav hoone. Seal saab panna korda tagama oma turvamehed ja midagi pole karta.”

Lastevanemad tundsid muret sellegi üle, kuidas korraldatakse söömine ja kehalise kasvatuse tundide läbiviimine. Šulgina sõnul saab tunniplaani koostada nii, et söömisajad kutsehariduskeskuse õpilaste omadega ei kattu.

“Probleemiks pole ka spordisaali kasutamine – see on sama suur kui meie kooli oma ning peaaegu kogu aeg vaba. Ka klassiruumid on heas seisukorras: korpuse üks tiib on euroremonditud, teine pool on natukene vanem ja koridorid pole nii ilusad, aga ka see sobib õppetööks,” rahustas Šulgina.

Koolijuhti häiris ühe lapsevanema üleskutse vallavõimudele: “Tehke enne korda eesti õppekeelega põhikool ja siis vaatame…”

“Meil puudub ventilatsioon, kõik klassiruumide aknad on lõuna suunas ja varakevadest muutub väga palavaks. Eesti koolis seda probleemi ei ole. Samuti on seal uus soojussõlm – meie maksime jaanuaris ainuüksi kütte eest üle 10 000 euro. Selline võimalus (koolimaja riigi rahaga uuendada – toim) on üks kord. Miks me siis seda ei kasuta?” arutles Šulgina.

Tema kinnitusel ei saa väita, et enamik lastevanemaid on kavandatavatest ehitustöödest häiritud. “Koolis on 560 õpilast, koosolekul oli üle saja lapsevanema. Ülejäänud kas ei saanud tulla või ei pidanud vajalikuks seda küsimust arutada. Sõna võtsid ühed ja samad lastevanemad, keda oli neli-viis.”

Selgus saabus hiljuti

Jõhvi vallavalitsuse liige Tiina Kullamä ütles, et kuigi vene põhikooli uuendamisest on räägitud juba aasta otsa, allkirjastas haridus- ja teadusminister rahastamismääruse alles novembri lõpus. Sellega said selgeks toetuse jagamise täpsed reeglid. Koolivõrgu investeeringute programmi taotlusvoor avaneb ilmselt veebruaris või märtsis.

“Toetuse taotlemiseks on vaja esitada projekti kirjeldus, mitte projekt, mida mõned lastevanemad nõuavad. Selle peale pole praegu vaja põhjendamatult kulutada.”

Jõhvi vallavanem Aivar Surva lisas, et mõttekam on teha õppekorpuse projekteerimine ja rekonstrueerimine ühe hankega. “Pildi, milline koolimaja saab olema, saab eskiislahendusega kätte ja kui see on valmis, siis me seda kindlasti tutvustame.”

Eskiis, millega koolipere hirmutatakse, on lahkunud vallamajast koos endise vallavalitsuse liikme Märt Maritsaga ja seda pole kunagi ametlikult kaalutud, kinnitas Kullamä.

“Kaasame eskiisi tegemisse arhitektide liidu. Teeme praegu eeltööd, et meie ettepanek vastaks määruse tingimustele, ja otsime vene koolile parimat lahendust. Seetõttu käisime hiljuti tutvumas ka Tartu Tamme gümnaasiumiga. See on väga hea näide, mida saab rekonstrueerimisega ühest vanast tüüpkoolimajast teha.”

Kullamä lisas, et kutsehariduskeskus pole asenduspinnana ainus variant. “Arutasime ka võimalust korraldada õppetöö Jõhvi põhikoolis kahes vahetuses, aga lastevanemad ise välistasid selle. Riigigümnaasiumi vene põhikooli õpilasi ära ei mahuta. Mis puudutab kutsehariduskeskust – kui Ahtme kooli õpilased said seal oma koolimaja rekonstrueerimise ajal hakkama, miks siis meie lapsed ei peaks saama? See, kas asenduspinnal peab olema aasta või poolteist, selgub, kui reaalselt ehitama hakatakse.”

Kullamä sõnul oli kummaline kuulda ühe lapsevanema väidet, et õpilased, kes kutsehariduskeskuse asenduspinnal põhikooli lõpetavad, peavadki kutsekooli õppima jääma. “See on ikka igaühe vaba valik,” imestas ta põhjendamatu hirmu külvamise üle.