Jõhvis avati äripark, kus ettevõtteid esialgu veel pole

26. november 2015 ERIK GAMZEJEV
Jõhvi äripark avati lagedale väljale seatud telgis, Teet Kuusmiku sõnul peaksid järgmise aasta lõpuks pargis tegutsema  esimesed ettevõtted.

Jõhvi äripark avati lagedale väljale seatud telgis, Teet Kuusmiku sõnul peaksid järgmise aasta lõpuks pargis tegutsema esimesed ettevõtted.

Eile avati Jõhvi äri- ja logistikapark, kus on olemas teed, valgustus ja muu vajalik taristu, kuid kus esialgu ei tegutse veel ühtegi ettevõtet. 

 

Jõhvi põhjaservas Tallinna-Narva maantee ääres asuva 45 hektari suuruse territooriumi metsast lagedaks raiumine ja sinna taristu rajamine läks maksma 1,1 miljonit eurot.

Esimesed töökohad aasta pärast

Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus tegevjuht Teet Kuusmik ütles, et praegu on pargis kinnistu ostnud kaks ettevõtet ja nad plaanivad järgmisel aastal ka hooneid ehitama hakata. “Kuue ettevõttega peame praegu läbirääkimisi. Ühe tööstusettevõttega seotud tehing tuleb sel reedel otsustamisele nõukogus,” rääkis ta.

Kuusmiku sõnul peaksid esimesed töökohad Jõhvi äripargis tekkima järgmise aasta lõpuks. “Kui palju − ma praegu vekslit välja anda ei söanda. Me sõlmime ettevõttega lepingu, kus investeerimiskohustus on seatud kolme aasta peale,” selgitas ta.

Üks kahest firmast, kes on Jõhvi pargis kaks kinnistut soetanud, on tuntud ehitusfirmaga Rand & Tuulberg seotud OÜ ITP Arendusprojekt. Selle esindaja Indrek Rentel ütles, et Rand & Tuulberg sai innustust Narva tööstuspargist, kus ehitati mitmeid suuri hooneid.  “Sealt hakkas mõte idanema, et Jõhvis suure maantee ääres võiks olla veelgi parem koht, kuhu rajada ärihooned, et rentida neid klientidele, kes tahaksid siin tegelda logistika või millegi tootmisega,” rääkis ta.

Samas tõdes Rentel, et huviliste leidmine on osutunud oodatust keerukamaks. “Kui see otsus tehti, oli mõnevõrra teistsugune olukord − Lääne ja Venemaa vahelistest sanktsioonidest ei räägitud. Mingil määral on loogiline areng praegu toppama jäänud. Aga oleme endiselt optimistlikud ja teeme tööd, et leida rentnikke,” tõdes ta.

Samas arvas ta, et nüüd, kus korralik taristu on valmis, peaks töö vilju hakkama tooma. “See ei ole mitte põlve otsas, vaid korralikult tehtud asi. Meil on projektid olemas. Aga me ei hakka enne ehitama, kui oleme löönud käed konkreetsete klientidega. Niisama peale joosta pole mõtet, sest klientide erivajadusi on raske ette näha ja pärast ümbertegemine läheb tunduvalt kallimaks,” lausus ta.

4400 töökohta on endiselt eesmärk

Avatseremoonial osalenud majandusminister Kristen Michal sõnas, et varem seatud eesmärk luua Ida-Viru uutel tööstusaladel kokku 4400 töökohta on endiselt aktuaalne. Ainult kui varem oli tähtajaks aasta 2019, siis nüüd on see maade üleandmise venimise tõttu nihkunud aastale 2021. Praegu on uutel tööstusaladel loodud ligemale 500 töökohta ja need paiknevad kõik esimesena valminud Narva tööstuspargis.

Michal ütles, et iga minister ja saadik kasutab iga võimalust tutvustada Eesti võimalusi ja ärikeskkonda. “Jõhvi äripark on üks uus võimalus, millest on põhjust rääkida,” sõnas ta.