Kortermajade toetust kasutavad Ida-Virumaal üksikud

25. november 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Kiiklas Pihlaka tee 11 asuv korterelamu (paremal) renoveeriti KredExi toetuse ja käendusega soojapidavaks viie aasta eest.

Kiiklas Pihlaka tee 11 asuv korterelamu (paremal) renoveeriti KredExi toetuse ja käendusega soojapidavaks viie aasta eest.

Et julgustada korteriühistuid küsima toetust elamu kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks, on KredExi esindajad valmis ühistu koosolekule tulema ja tingimustest põhjaliku ülevaate andma. Aktiivsuse tõstmiseks pakutakse regioonis ka teistest kõrgemaid toetusmäärasid.

 

Alates sellest kevadest saab taotleda rekonstrueerimistoetust sõltuvalt saavutatavast energiasäästust ja tehtavatest töödest kolmes osakaalus: 15, 25 ja 40 protsenti tööde maksumusest. Erandina on Ida-Viru korteriühistutel võimalik saada 10 protsenti suurema osakaaluga toetust ehk vastavalt 25, 35 ja 50 protsenti.

Mitte ühtegi taotlust

Ida-Virumaalt pole selle meetme raames seni ükski maja taotlust esitanud, ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu. Eelmisel perioodil rekonstrueeriti üle Eesti 640 elamut, millest vaid 10 on Ida-Virumaal. Samal ajal on enne 1993. aastat ehitatud kortermaju, mille kordategemiseks saab toetust küsida, maakonnas üle kahe tuhande.

Kui taotlusvoor kevadel avati, ütles Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen, et siinsed ühistud ei suuda täita toetuse saamiseks esitatavaid tingimusi ega garanteerida, et soojustamisel väheneb küttekulu nõutud protsendi võrra. Kohtla-Järvel on kinnisvara hinnad enamasti nii madalad, et laenu saab võtta ainult üheks-kaheks tööks, mitte terviklikuks renoveerimiseks, mis annab suurema toetuse.

Maakonnakeskuses Jõhvis on korterite hinnad küll kõrgemad, ent sealgi ei tormata rekonstrueerimise toetust küsima. Riho Arus, kes juhib Jõhvis kuut korteriühistut, ei kavatse seda teha.

“Mul on varasem kogemus umbes kümne aasta tagusest ajast, kui hakkasime soojustama kolme maja. Saime 10 protsenti kuludest tagasi, aga paberimajandus oli aeganõudev ja kohati jabur. Vahepeal lausa mõtlesin, et jätan asja pooleli.”

Arus lisas, et nüüd on tingimused veel karmimaks muutunud ja tulnud igasuguseid lisanõudeid, näiteks energiaaudit. “On teada, et tüüpmajad on ehitatud ühel ajal ja on ühesugused. Milleks siis on igale majale vaja energiaauditit, mis on lisakulu? Lisanõuded teevad maja rekonstrueerimise kallimaks.”

Suur võit

Need kümme maja, mis on Ida-Virumaal KredExi abiga korda tehtud, on esimesed küttehooajad üle elanud.

Mäetaguse vallas Kiiklas asuv korteriühistu Pihlaka 11 sai KredExilt viis aastat tagasi 25 protsendi suuruse toetuse. “Julgust laenu võtta ja KredExi toetust küsida saime sellest, et meie elamistingimused olid väga halvad: maja ei hoidnud üldse sooja ja oli niiske,” rääkis ühistu esimees Larissa Alt.

Enne renoveerimist oli tema 67 ruutmeetri suuruse korteri küttearve novembris 3000 krooni (ligi 200 eurot) ja toasoe vaid 13-14 kraadi. “Kogu talve pidi toas karupükse kandma. Oli valida, kas kolida mujale või teha kõik selleks, et elutingimusi parandada. Võib-olla majades, kus on küttearved taskukohased, polegi mõtet seda ette võtta, aga kui on suured soojuskaod, ei ole eriti valikut.”

Kui võrrelda Pihlaka tee 11. maja elanike kommunaalarveid teise samasuguse korterelamuga, pole need võetud pangalaenust hoolimata suuremad. “Pangalaenu makse on 504 eurot kuus 18 korteri peale − seda pole väga palju. KredExi toetus oli 28 000 eurot. Samas oli vaja pangalaenu saamiseks ka KredExi käendust. Käendustasuks maksame 20 aasta jooksul ligi 10 000 eurot. See ehmatab paljusid, aga igale majale käendust ei nõuta. Meie maja asub külas ja me poleks ilma käenduseta laenu saanud,” selgitas Alt.

Rekonstrueerimise käigus ehitati kortermajas ümber küttesüsteem, vahetati radiaatorid ja varustati need kauglugemissüsteemiga, mis võimaldab igal korteril valida sobiva temperatuuri ja selle kohaselt maksta. Maja soojustati täielikult, nii seinad, sokkel kui pööningu vahelagi. Samuti vahetati aknad, tehti ventilatsiooniavad ja uuendati rõdupiirded.

Alt leidis, et KredExi nõue maja terviklikult korda teha on õigustatud − tänu korralikule ventilatsioonile on toas tervislik sisekliima, varem oli lagedes hallitus. “Mina olen rahul, sest meile tõi maja rekonstrueerimine suure võidu. Ja toas on väga mõnus, isegi kui õues puhub tugev tuul.”

Eelmiste novembrikuude küttearved on aga olnud rõõmustavad: 25 eurot varasema ligemale 200 euro asemel. “Kokkuhoidu on toonud ka see, et varem kasutati maja kütmiseks kergkütteõli, nüüd aga köetakse maasoojuspumbaga. Aga aasta pärast maja renoveerimist kasutasime veel kergkütteõli ja ka siis oli küttearve varasemast tunduvalt väiksem,” meenutas Alt.

Mis puudutab KredExiga asjaajamist, siis see ei olnud ühistujuhi kinnitusel keeruline. “Neil on oma tingimused, milles tuleb näpuga järge ajada. Samas on KredExis väga head konsultandid, kes aitavad, kui midagi jääb arusaamatuks.”

Suurem rõhk eeltegevustel

Triin Reinsalu nentis, et varasemate perioodidega võrreldes pole toetuse põhimõtted oluliselt muutunud. Seda jagatakse endiselt põhimõttel, et mida terviklikumalt teed, seda rohkem toetust saad.

Lisaks eraldab KredEx seekord 50 protsenti toetust projekteerimistööde, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi kulude hüvitamiseks. Viimane tuleb kaasata rekonstrueerimistööde planeerimisse ja läbiviimisse 25 ja 40 protsendi suuruse toetuse puhul.

Reinsalu sõnul on eeltegevuste maht suurenenud, vältimaks võimalust, et alles ehitamisel selguvad vead, mida oleks põhjaliku planeerimise korral saanud ära hoida. “Inimesed teevad siiski suure investeeringu. Seega on mõistlikum kulutada protsessi alguses rohkem aega ja investeerida pisut ka eeltegevustesse, selle asemel et hiljem suure raha eest tehtud vigu parandama hakata.”

Lähiajal hakatakse osutama teenust, mille raames saavad korteriühistud kutsuda KredExi esindaja tasuta oma üldkoosolekule, et saada vastus elanikke huvitavatele küsimustele.

Kokku plaanib riik toetada aastani 2020 ligemale tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot. “Toetust saab taotleda toetusteks eraldatud raha lõppemiseni − eeldame, et kõige rohkem esitatakse taotlusi aastatel 2016-2018,” märkis Reinsalu.