Ministeeriumile ei meeldi mitmed Ida-Viru projektid

20. november 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Aseri võimudel tuleb EASile tõestada, et kui hüljatud majadega keskväljak saab uue elu, võidavad sellest mitte ainult alevi, vaid kogu maakonna elanikud.

Aseri võimudel tuleb EASile tõestada, et kui hüljatud majadega keskväljak saab uue elu, võidavad sellest mitte ainult alevi, vaid kogu maakonna elanikud.

Riigihalduse minister andis stardipaugu Ida-Virumaa konkurentsivõime tugevdamise projektide esitamiseks. Osale neist, mis maakonnas tegevuskavasse hääletati, tõmbaks aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vee peale. 

 

Riigihalduse minister Arto Aas kinnitas sel nädalal Ida-Virumaa konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, kuhu valiti kohalike omavalitsuste ning maakonnas kaalukate ettevõtete ja asutuste kaasabil 36 projektiideed.

Ühtlasi kinnitas minister investeeringute toetuse esimese taotlusvooru tähtpäeva ja eelarve. Taotlused tuleb esitada EASile (ettevõtluse arendamise sihtasutusele) hiljemalt 29. veebruaril. Algava taotlusvooru eelarveks on 11 739 270 eurot. Kokku on aastateks 2014-2020 Ida-Virumaale ette nähtud 23 miljonit eurot.

Hävitavad kommentaarid

Toetuse andmise, selle määra ja maksimaalse summa otsustab EAS taotluse menetlemisel. Ministri käskkirja järgi tuleb taotluse koostamisel arvestada ministeeriumide kommentaaridega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna eksperdi Kaupo Sempelsoni sõnul hakkas Ida-Virumaa projektide puhul silma see, et palju soovitakse investeerida väikese elanike arvuga asulate objektidesse, mis leiaksid tulevikus tõenäoliselt väikese kasutajate arvu tõttu ka vähem kasutust.

Näiteks Avinurmest pääses tegevuskavasse kaks projekti, ent kumbki ei leidnud pealinnas armu.

Avinurme kitsarööpmelise raudtee pikendamise projekti kommenteeriti nõnda, et investeeringu tasuvus on pehmelt öeldes küsitav. “Pigem võiks sünergia saavutamiseks projektis viidatud rongi Lavassaare raudteemuuseumisse kolida.”

Avinurme vallavanem Aivar Saarela leidis, et viimane soovitus on halenaljakas. “Selle on kirjutanud inimene, kes pole tõenäoliselt Avinurmes kunagi käinud.”

Ta nentis, et kogukonna eestvedamisel sündinud atraktsioon töötab juba 2001. aastast ja on olnud siiani jätkusuutlik. “Nüüd äkki arvatakse, et enam ei ole. Vähemalt ei lükatud seda projekti tegevuskavast välja ja kindlasti me sellele käega ei löö. Kui piirkondade konkurentsivõimest raha ei saa, otsime võimalusi mujalt.”

Ministeeriumi ei veennud projekti selgitus, et kitsarööpmeline raudtee (lõik endisest Sonda-Mustvee kitsarööpmelisest raudteest) on koos sellel sõitva rongmuuseumiga Avinurme piirkonna tuntumaid sümboleid ja atraktsioone. Seda kasutab enamik turismigruppe, kes piirkonda külastavad.

Kui praegu saab sõita kaks korda 178,5 meetri pikkust otsa, siis planeeritud 1,1 kilomeetri pikkune raudteelõik annab juba rongisõidu mõõdu välja ning sinna peaks mahtuma mitu peatust. Igaüks neist räägiks oma loo Avinurme ajaloost ja inimestest.

Saarela kinnitusel ei maeta maha ka Avijõe puhkeala arendamise mõtet, olgugi et ministeerium suhtus sellesse skeptiliselt, põhjendades seda vähese jätkusuutlikkusega. “Meile on see tähtis, sest praegu on need luhad kultuurikeskuse taga kasutuskõlbmatud keset keskust on soine ala, mis toidab sääski.”

Projekti järgi tuleks jõeluhale tehisveekogu koos ujumiskohaga ja vabaõhulava, samuti võimalused laatade ja vabaõhuürituste korraldamiseks.

Maakonna visiitkaart

Oma projekti mõjukuses on veendunud ka Aseri vallavanem Arthur Seppern. Hoolimata majandusministeeriumi arvamusest, et Aseri aleviku keskväljaku ja seda ühendavate kõnniteede rekonstrueerimine ei ole põhjendatud, “sest kuigi tegemist on aleviku keskusega, tundub potentsiaalsete kasutajate hulk siiski liialt väike”.

“Ministeeriumi kommentaare lugedes ehmatasin algul, et meie projekt on tegevuskavast välja lükatud, aga see on lihtsalt kommentaar. Keskväljak on meie visiitkaart ja värav Ida-Virumaale,” tähendas Seppern.

Värava all peab ta silmas seda, et Aserist sõidab läbi suur osa kaugliinibusse Peterburi või Tallinna poole ja praegu rikub sealne keskväljak kogu maakonna mainet. “Igal juhul läheme taotlema. Korraldame avatud arhitektuurikonkursi ja loodame, et keskväljak muutub atraktiivseks ning seal hakkab arenema väikeettevõtlus. Pealegi läheb üks hoone KredExi abil lammutamisele ja selle asemele plaanime mänguväljakut, mis pajatab kambriumi ajastust savielementidega.”

Aseri projektile hoiab pöialt ka Ida-Viru maavanem Andres Noormägi. “Pealinna ametnik ei näe reaalset situatsiooni ega tea, kuidas inimesed liiguvad. Tallinna bussiga tulles on Aseri meie maakonna esimene nägu. Esimene emotsioon, mille läbisõitja Ida-Virumaast saab, ei ole praegu meeldiv. Nii et kindlasti pole sellest projektist kasusaajad ainult Aseri elanikud.”

Eelistaks tööstusparke

Samas ei avaldanud ministeerium kahtlusi maakonna jaoks kõige kaalukamaks hääletatud projektide esikolmiku puhul, mille seas on vaid turismiga seotud tegevused: Aidu veespordikeskuse ja Kiviõli seikluskeskuse edasiarendamine ning Ida-Virumaa kui sihtkoha turundus.

Mida aga majandusministeerium ise mõjukate projektidena esile tõstis? “Kohtla-Järve tööstuspargi rajamist tuleb pidada ülimalt prioriteetseks, maakonna tööstuse jaoks on tegu ühe olulisema investeeringuga.” Sama kehtib ka Jõhvi äriinkubaatori ning Kiviõli ettevõtlusala ja Narva Kulgu tööstuspargi kohta.

Ministeerium kaldub toetama veel Alajõe sadama projekti ja Toila jahisadama arendamist. Oluliseks peetakse ka endise Jõhvi piimatööstuse ettevõtluskompleksi ligipääsuvõimaluste parandamist, sest Linda tänava rekonstrueerimisest võidaks nii ettevõtlus kui ka kohalikud elanikud.

“Meie leiame, et tööstusalade kõrval on maakonna tasakaalustatud arengu jaoks olulised ka turismi ja linnaruumi arendamise projektid ning me tõestasime rahandusministeeriumile, et need peavad tegevuskavasse jääma,” märkis Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Jana Pavlenkova. “Samuti me ei saa endale lubada ainult tõmbekeskustesse Narva ja Jõhvi panustamist.”

Pavlenkova selgitas, et majandusministeeriumi kommentaarid on mõeldud eelkõige taotlejatele endile, aga neid loevad ka hindajad. “Nii et kui majandusministeerium leiab, et Aseri keskväljaku projekt ei too laiemat kasu, peab taotluses selgelt välja tooma, miks sellest on kasu tervele maakonnale. Pall on nüüd taotlejate käes.”