Salakaubandus on igaühe asi

17. november 2015 ANDREAS SÕLG, maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhtivinspektor

EMTA

Margus kolis hiljuti koos perega Narva värskelt renoveeritud kortermajja. Ta oli korterivahetusega rahul: tööle oli paras vahemaa, lasteaiad-koolid-mänguväljakud mõne minuti kaugusel ja ka lähimasse poodi polnud pikk tee minna.

Läbisaamine majaelanikega oli nagu ikka mitukümmend korterit mahutavates majades: mõne naabriga sai aeg-ajalt vesteldud, mitmega möödaminnes tervitusi vahetatud, suurt osa elanikest ta aga ei tundnud. Naabritelt sai ta siiski kuulda, et inimesed olid hädas pisivargustega, põhiliselt läksid kaubaks jalgrattad. Lisaks oli Margus hakanud tähele panema, et kellaajast hoolimata käis naabertrepikojas tihedalt võõrast rahvast. Mõni nägu tundus pärast paari korda juba tuttav, aga tuldi sama kiiresti kui mindi.

Margus uuris naabrinaiselt kõrvaltrepikoja külalislahke elaniku kohta. Naaber teadis rääkida ainult seda, et korteriühistu esimees oli paar korda teema tõstatanud, aga muutunud ei olnud midagi. Mis siis ikka, mõtles Margus, ju teavad majas pikemalt elanud inimesed paremini.

Hämaral sügisõhtul oma tavapäraselt jalgrattatiirult tulles meenus Margusele, et hommikuks jäi kohvipiim ostmata, aga raha polnud ta kaasa võtnud. Ratast laternaposti külge lukku pannes märkas ta naabertrepikoja ees kaht kuju seismas. Ent kuna Margusel oli plaanis ainult kiirelt üleval ära käia, ei pööranud ta neile rohkem tähelepanu.

Trepist alla tulles märkas ta, et üks meestest askeldab ratta kallal. Välisukseni jõudes oli ratta juures kohmitsenu juba kadunud. Samasuguse tumerohelise sulejopega meest oli ta näinud kaks nädalat varem naabertrepikotta sisenemas, seega pani ta trepikoja teadetetahvlile üles hoiatuse ja helistas ühistu esimehele.

Mõni aeg hiljem kuuliski Margus naabrinaiselt, et kõrvaltrepikojas elava naabri juurest leidsid maksu- ja tolliameti töötajad mitu kasti salasigarette ja mitmeid liitreid salaalkoholi ning edasi-tagasi käinud inimesed olid olnud salakaupmehe kunded. Koos “äri” kinnipanekuga lõppesid ka piirkonnas toimunud vargused.

Marguse lugu ei ole küll päriselust, aga põhineb mitmetel sellesarnastel näidetel.

Kui 1990. aastatel oli tavaline, et Royali piiritusepudel oli laual paljudel, siis õnneks on ajaga muutunud vähemalt see, et salakauba ostja on erand, mitte enam norm. Eestis liikvel oleva salakauba esikolmiku moodustavad sigaretid, alkohol ja kütus. Ostma meelitab legaalse ja salakauba hinnavahe, mõtlema peaks panema aga see, mida salakauba ostmine endaga kaasa toob.

Mis teeb salasigarettide paki odavamaks? See, et sealt on maksud maksmata. Aastas tähendab see ligikaudu 30 miljonit eurot, mis inimestel teenustena saamata jääb. See raha jääb kõik müüjate taskusse ning pensioni, tervishoiu ja laste hariduse jaoks ei tule sealt sentigi.

Levinud arvamuse kohaselt on poe- ja salasigaretid kvaliteedilt ning muude nõudmiste osas üksteisega sarnased, kuid tegelikult see siiski nii ei ole. Euroopa Liidus toodetud sigarettide valmistamine on range kontrolli all ja erinevalt salasigarettidest on nad ka isekustuvad.

Kui tuleohutus on üks külg, siis süstemaatiline salasigarettidega kauplemine on tuluallikas kuritegevusele. Näeme oma töös, et salakaubandus on üks esimestest lülidest pikas kuritegelikus ahelas. Salasigarettide või salaalkoholi ostja aga annab oma käitumisega sellele ka vaikiva heakskiidu.

Ei ole haruldane, kui salasigarettidega on seotud alaealised või väga noored, keda kasutatakse ära tööjõuna ning ahvatlusega saada kerget tulu. Kuigi alaealised tarbivad aastast aastasse üldse vähem sigarette, on noorte ja eriti noorte meeste seas arvestataval tasemel muude suitsuvabade tubakatoodete, näiteks huuletubaka, mida justkui peetakse ohutumaks, tarbimine. Samas on suitsuvabade tubakatoodete müük Eestis keelatud ja siin peaks iga lapsevanema huvides olema teada saada, kust tema laps seda saanud on.

Samamoodi võiks kaks korda mõelda, enne kui salaalkoholi osta. Möödunud aastal avastasime kokku 7100 liitrit salaalkoholi, millest peaaegu kaks kolmandikku oli joogikõlbmatu ja sisaldas tervisele kahjulikke aineid. Piiritusele lisatavaid aineid kasutatakse näiteks klaasipesuvedelikes ja lahustites. Sellist jooki tarbides ei ole küsimus mitte selles, kas, vaid kui kiiresti tuleb kiirabi kohale kutsuda, et inimese elu päästa.

Maksu- ja tolliamet on aastaid võidelnud, et salakaupa jõuaks tänavatele üha vähem. Näiteks takistasime salatubaka müüki avalikes kohtades, kehtestasime nulltolerantsi lubatud kogust ületavate sigarettide ja alkoholi toomisel üle piiri, lõppenud on ka kütuseralli piiril, kus Passati-mees istus piiril koos teiste samasugustega järjekorras ja tegi kaheksa piiriületust päevas. Veelgi olulisem panus on tulnud nende inimeste poolt, kes on salakauba tarbimisest loobunud.

Oluline on reageerida ka sellele, kui märkad salakaubanduslikku tegevust. Hiljuti viis meile edastatud info oluliste avastusteni, kui Tallinnast Mustamäelt leiti kokku 533 540 salasigaretti ning ravimeid. Suvel leiti Paides ühe 70aastase vanaproua korterist 28 liitrit piiritust − tegemist oli staažika salakaubitsejaga. See näitab, et salakaubitsemine ei toimu kusagil kaugel, vaid võib aset leida meie enda trepikojas või hoovis, ning sellest teatamine muudab kodukandi turvalisemaks meile kõigile.