Ametiühingute õige algatus

7. november 2015 

Eesti ametiühingute mõjujõud ei ole silmapaistev ja ühendada on nad suutnud vaid väikest osa töövõtjatest. Seepärast kostab ka nende häält ühiskonnas oluliste teemade üle arutamisel harva.

Kõige rohkem ehk alampalga läbirääkimistel. Ent sellestki on kujunenud välja juba kindlates rööbastes rutiin. Mitu kuud püsib teema üleval, lõpuks lepitakse olenevalt sellest, milline on  üldine palgakasv riigis, väikeses tõusus kokku.

Nüüd on aga ametiühingud tulnud välja ettepanekuga, mis läheb korda väga paljudele inimestele ning mille kohta on raske mõistlikke vastuargumente välja käia. Küsimus on esimeses kolmes haiguspäevas. Praegu kehtiva korra järgi ei hüvita seda keegi. Järgnevad viis päeva makstakse 70 protsenti palgast ja seda tööandja taskust, kes peab samal ajal maksma palka ja kõiki riigimakse ka töölt puuduja asendajale.  Riik avab oma rahakoti alles üheksandal haiguspäeval.

Ametiühingud tegid juba kevadel ettepaneku  muuta seadust nii, et tööandja tasustab neli esimest haiguspäeva 60 protsendi ulatuses ja haigekassa hakkaks maksma alates viiendast päevast 70 protsendi ulatuses.

Tasuta haiguspäevad ja suurema koormuse veeretamine ettevõtjate kaela viis riik sisse 2009. aastal, kui tuli kulusid järsult koomale tõmmata. Võis eeldada, et see on ajutine lahendus kuni olukorra paranemiseni. Ent nii nagu on käibemaksu määr endiselt kriisiaastatel tõstetud tasemel, püsib tollal kehtestatud kord ka haiguspäevade hüvitamisel.

Kui uskuda võimulolijaid, siis läheb Eesti majandusel hästi ja maksude laekumised aina kasvavad. Töötuskindlustuse reservid  ulatuvad üle poole miljardi euro. Seda hämmastavam on, et ei suudeta leida aastas ligikaudu 10 miljonit eurot, et teha mõistlik samm, mille tulemusel ei peaks  haiged inimesed hoiduma haiguslehele jäämisest.