Siseminister Ida-Viru politseile lisaraha ei luba

4. november 2015 SIGNE ROOST
Siseminister Hanno Pevkur kohtus Ida-Viru omavalitsusjuhtidega oktoobri alguses, aga siis olid põhiteemaks mitte politsei kohaloleku suurendamine, vaid pagulastega seotud probleemid.

Siseminister Hanno Pevkur kohtus Ida-Viru omavalitsusjuhtidega oktoobri alguses, aga siis olid põhiteemaks mitte politsei kohaloleku suurendamine, vaid pagulastega seotud probleemid.

Siseminister Hanno Pevkur soovitab vastuseks IVOLi  teravale pöördumisele politseinike arvu vähenemise tõttu  omavalitsustel endil turvatunde tõstmisse panustada ega jaga siinsete omavalitsusjuhtide seisukohta, et Ida-Virumaa piirkondliku eripära tõttu vajab politsei rohkem raha.

 

Siseministri vastus ei anna lootust saada piirkonda juurde lisaressurssi. Pevkuri sõnum on, et elanike turvatunde tõstmine ning korrarikkumiste ja kuritegude arvu vähendamine on peale politsei ka omavalitsuste ja vabatahtlike ülesanne.

Ida-Viru olukord on normaalne

Ta ei nõustu Ida-Viru omavalitsusjuhtide etteheitega, et politsei ei suuda väheste jõudude tõttu regeerida enam kõigile süüteoteadetele. Siseminister selgitab, et tagamaks väljakutsetele operatiivse reageerimise, on politsei- ja piirivalveamet välja töötanud metoodika, mille alusel hinnatakse patrullide tegelikku väljapanekut ja nende soovituslikku väljapanekut nädalapäevade lõikes.

“Üheks metoodika aluskomponendiks on registreeritud väljakutsete arv. Selle kohaselt on näiteks käesoleva aasta augustis Ida prefektuuri reaalne patrullide väljapanek väga lähedane soovitusliku väljapanekuga ning enamikul nädalapäevadel on patrullide reaalne väljapanek isegi suurem kui statistiline soovitus,” kinnitas Pevkur, märkides oma kirjas, et regeeriva töö ressursi suurendamine ei pruugi alati anda soovitud tulemust, sest tegeldakse juba tagajärgedega.

IVOLi esimees, Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid väidab, et politsei esitatavad näitajad on ilusamad kui elu ise. Korrakaitseseaduse muutmise tulemusena algab kriminaalasi nüüd 1000 eurost. Kuni eelmise aasta juulini oli see  piir 120 eurot.  Politsei poolt omavalitsustele menetleda antud väärteod, nagu valesti parkimine, ei kajastu statistikas. “Kindlasti on suurim probleem, et inimesed jätavadki süütegudest teatamata,” teab Luhalaid.

Siseminister viitab oma vastuses siseturvalisuse arengukavas perioodiks 2015-2020 sisalduvale kokkuleppele omavalitsustega keskenduda rohkem ennetusele ja koostööle. Luhalaiu hinnangul on selles kavas palju ilusaid sõnu ja plaane, kuid seaduse jõudu see dokument ei oma.

Samas jõustus juulis 2014 korrakaitseseadus, millega  pandi Luhalaiu sõnul  omavalitsustele uusi kohustusi, kuid raha selleks ei planeeritud.  “Omavalitsustöötajate võimekus, kogemus ja pädevus siseturvalisuse tagamisel ei saa olla võrreldav väljaõppe saanud politseinikega. Me oleme nagu tolad põllul,” on Luhalaid seadustega tehtava hookus-pookuse suhtes kriitiline.

Vastus võttis nõutuks

Sillamäe linnavolikogu esimees Jelena Koršunova ütleb, et siseministri sellist  vastust on raske kommenteerida. “Käis prefekt Sillamäel ja rääkis muinasjuttu, et näete, siia tuleb nupp, vajutad ja kohe sireenidega tullakse. Inimestele on hoopis märgilise tähtsusega, et linna politseihoone Pavlovi 4, mis varem oli inimesi täis, seisab nüüd peaaegu tühjalt, ” on Koršunova pahane. “Sõtke tänava põlengud, kiiruseületamised viiekümne alas, üks patrull kahe linna peale − no ei ole normaalne. Kui on vaja, me anname politseinikele jalgrattad, peaasi, et nad oleksid siin linnas.”

Veikko Luhalaiu arvates on vaja muuta poliitikat laiemalt ja algatada debatt maksusüsteemi üle, millega Eesti riiki ülal pidada. Tema sõnul on riigiaparaat liiga suur ja paindumatu ning seetõttu ei jätkugi raha inimestele elutähtsate institutsioonide jaoks.

IVOL arutab edasisi samme vaidluses siseministeeriumiga 13. novembril.