Politseinike vähesus õõnestab Ida-Viru turvalisust

27. oktoober 2015 SIGNE ROOST
Nii patrullimisel kui operatsioonide läbiviimisel on üha olulisemaks muutunud ka abipolitseinike kaasamine.

Nii patrullimisel kui operatsioonide läbiviimisel on üha olulisemaks muutunud ka abipolitseinike kaasamine.

Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide hinnangul on politseinikke maakonna turvalisuse tagamiseks jäänud ametisse nii vähe, et isegi süüteoteadetele ei suudeta enam regeerida.

Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL) saatis 15. septembril pöördumise siseminister Hanno Pevkurile, milles palutakse tungivalt leida lisaressursse politsei kohaloleku suurendamiseks Ida-Virumaal avaliku korra tagamisel.

Karm hinnang

Liidu aseesimehe, Kohtla vallavanema Etti Kagarovi allkirjastatud pöördumises väidetakse, et praeguses mahus ei taga politsei kohalolek kogukondade turvalisust ega kata piirkonna tegelikke vajadusi. “Politsei kohalolu suuremates keskustes on ebapiisav, kõikidele süüteoteadetele ei suudeta reageerida,” on IVOLi karm hinnang.

Samas on Ida-Viru omavalitsusjuhtide esinduskogu seda meelt, et ka reageerimise puhul on see aeg mõnikord nii pikk, et ei võimalda tegelikult menetlustoiminguid teha. “Lisaks seaduse mitterakendamisele tähendab selline olukord avaliku korra halvenemist ka pikemas perspektiivis, mis tähendab usaldamatuse tekkimist ja süvenemist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste vastu ning õiguskuulekuse vähenemist,” hoiatavad Ida-Viru valdade ja linnade juhid.

Kirja kirjutamise algatus tuli Sillamäelt. Linnapea Tõnis Kalberg küll  tunnustab politseinikke, kes kohapeal tööd teevad, aga neid on ilmselgelt liiga vähe. Suvisel ajal tuleb Sillamäel jagada patrulli Narva-Jõesuuga  ning siis näeb politseinikke  Sillamäel harva. “Sillamäe elanikud kaebavad, et autojuhid kipuvad ületama kiirust ning politsei reageerimine väljakutsetele võtab liiga kaua aega. See on halb märk,” on linnapea seisukoht.

Kalberg näeb ohtu selles, et kui inimesed tajuvad, kuidas väiksematele rikkumistele ei jõuta reageerida, siis hakkavad järgnema suuremad. Linnavalitsus edastab kõik kaebused politseile ning panustab ka ise, kuid ilmselgelt on korra tagamiseks ressurssi liiga vähe.

IVOLi esimees ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid tunnetab samuti, et tööjõudu on politseis ilmselt vähemaks jäänud. Olles ise abipolitseinik, näeb ta, et patrullide vähesuse tõttu on aktiveerunud vabatahtlike kaasamine.

IVOLi tegevdirektori Arno Rossmani sõnul on kasvanud surve abipolitseinikele,  et nad käiksid tihedamini patrullis. “Kui palju saab üks pereisa oma isiklikku aega panustada? Ühel hetkel on ikkagi piir ees,” ütleb ta.

Politseireformi mõju?

Prefekt Vallo Koppeli sõnul on kohtumistel omavalitsusjuhtidega soovitatud neil tudeerida korrakaitse seadust, mille kohaselt ei ole avaliku korra tagaja politsei üksi. Ilmselgelt on väga palju osapooli, kes peavad panustama turvalisusesse. Sealhulgas peaks seda tegema iga kodanik ise. Prefekt mõistab inimeste ootust näha rohkem patrulle, kuid on sunnitud tõdema: “Meie koosseis on selline, nagu ta on.”

Politseis töökohti koomale tõmmanud järjekordse reformi rakendamisest sai 1. oktoobril aasta.  Piirkonnapolitseinikel tuleb nüüd katta mitu valda või linna. Näiteks Kohtla-Järve-Kiviõli jaoskonnas töötab viis inimest, kes peavad teenindama Kiviõli ja Kohtla-Järve linna koos Sompa linnaosaga ning Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lüganuse, Aseri ja Sonda valda.

Ida prefektuuri prefekt Vallo Koppel nendib: “Hajaasustuspiirkondades üks piirkonnapolitseinik 10 000 elaniku kohta ja tiheasustusega aladel 15 000 inimese kohta. Need kohad on meil kõik täidetud.”

Varasemad konstaablid, praegused piirkonnapolitseinikud patrullimas enam ei käi. Nende ülesanne on keskenduda oma kogukonnale alates vastuvõtust omavalitsuses kuni meediasuhtluseni ja piirkonna arvamusliidriks olemiseni. Prefekt nõustub, et inimene sellel ametikohal peab olema väga võimekas ja mitmekülgne ning ootused neile on väga kõrged.

Endise Kiviõli linnapea ja praeguse riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi hinnangul ei ole politseireform Kiviõli linnas oodatud tulemust andnud. Kui väiksema koosseisuga tuleb ära teha sama maht tööd, siis oli reformi tegelik eesmärk rahaline kokkuhoid. Enne struktuurimuutusi oli Kiviõli linnas viis konstaablit. Praegu on üks piirkonnapolitseinik, kes jõuab hädavaevu tegelda paberimajandusega. Dmitrijevi sõnul on Kiviõlisse vaja vähemalt kolme inimest ning nädalavahetustel tuleb taastada patrullimine linnas.

Nutikam politseitöö

Vallo Koppel juhib tähelepanu uuele kontseptsioonile, mis peaks muutma ka elanikkonna hoiakuid. “Inimestel on arvamus, et kui politseid ei ole näha, siis nad ei tegelegi millegagi. Analüüsime pidevalt, millal midagi juhtub. Kui elanikkond meile süütegudest või vahejuhtumitest ei teata, siis meie analüüsisüsteem seda ei näita ning seda vähem politseid sinnakanti satub.” Alates eelmise aasta lõpust rakendatakse patrulltegevuse planeerimist. Mõnel eeldatavalt rahulikumal päeval ongi vähem patrulle väljas. “Teeme nutikamat politseitööd. Patrull küla ühes otsas ei taga turvalisust, vaid tõstab subjektiivset vahelejäämise riski,” ütleb prefekt.

IVOLi juhatuse esimees Veikko Luhalaid küsib: “Milleks on pääste ja politsei kui institutsioonid loodud? Nutikus ei ole eesmärk. Eesmärk on, et maksumaksjal oleks turvatunne. Ehk peaks siis nn rumala tööjõu poole tagasi pöörduma?”

Uus süsteem ei rõõmusta ka mehi, kes on nn eesliinil. Üks patrullpolitseinik avaldas pahameelt, et ta ei saa ju kõik nädalavahetused tööl olla, kuigi arvutiprogramm nii arvab. Tema meelest ei kompenseeri saadud palgatõus lisandunud töökohustusi ja nendega kaasnevat stressi.

Siseminister Hanno Pevkur ei ole ühe kuu jooksul jõudnud IVOLi kirjale vastata.