Eesti Energia asub samuti tööstusparke looma

18. oktoober 2015 ERIK GAMZEJEV
Uue Auvere elektrijaama naabrusesse kavandab Eesti Energia nii tööstusalasid kui ka vesiviljelusparki.

Uue Auvere elektrijaama naabrusesse kavandab Eesti Energia nii tööstusalasid kui ka vesiviljelusparki.

Lisaks Ida-Virumaal olemasolevatele ja rajamisel olevatele tööstusparkidele asub neid elektrijaamade naabrusesse looma ka Eesti Energia.

 

Neljapäeval Narvas toimunud Ida-Virumaa investeerimiskonverentsil rääkis Eesti Energia energiatootmise jääkide rakendamise projektijuht Priit Parktal, et nii Balti kui Eesti elektrijaamas on olemas mitmed vabad maatükid, mis sobiksid tööstuspargiks.

Präänikuks odavamad energiakulud

“Praegu käib meil ettevalmistustöö. Juhatus pole veel otsuseid teinud, kuid eeldatavasti juba järgmise aasta esimeses pooles saame hakata neid kinnistuid pakkuma,” sõnas Parktal Põhjarannikule, märkides, et erinevalt sihtasutusest Ida-Viru Tööstusalad ei kavatse Eesti Energia neid maatükke müüa, vaid pikaks ajaks koos hoonestusõigusega välja rentida.

Parktali hinnangul peaks neil aladel tegutsemine sobima eelkõige nendele tööstustele, mille tootmises on suur osakaal elektri- või soojusenergiakuludel, kuna neid tooteid, nagu ka auru, saaks tööstuspargis tegutsejatele müüa soodsa hinnaga. Präänikuna käis Parktal välja mõtte rajada ettevõtetesse elektrijaamadest otseliin, mis tähendab, et elektri kasutamise eest ei peaks maksma võrgutasu.

“Me saame lisaks pakkuda ka mitmesuguseid energiatootmise kõrvalsaadusi, nagu põlevkivituhka või aherainekillustikku. Tänu oma partnerile Elme Messerile on kohapeal kättesaadavad  ka lämmastik, argoon ja hapnik. Samas on olemas tööstustele vajalik taristu, maantee ja raudtee,” tõi ta esile eeliseid, mis peaksid panema tööstureid huvituma elektrijaamade külje all tegutsemisest.

Selline kooslus peaks Parktali sõnul sobima näiteks metalli-, puidu-, ehitusmaterjalide, keemia- ja mitmesugustele muudele tööstusharudele.

Vesiviljeluspark  veel toores teema

Auveresse kavandatakse vesiviljelusparki, mida mainitakse  ka valitsuse Ida-Virumaa tegevuskava rakendusplaanis.

Siseministeeriumi endine  Ida-Virumaa nõunik Aimar Altosaar on Põhjarannikule rääkinud, et vesiviljeluspargis hakatakse nii kalade kui tomatite-kurkide kasvatamiseks kasutama Auvere elektrijaama jääksoojust. “See on hea näide, kus ühe laua taha on toodud mitme ministeeriumi, kalandusliidu ja Eesti Energia esindajad,” sõnas ta eelmise aasta lõpus.

Kava kohaselt hakatakse Auvere vesiviljeluspargis massiliselt kasvatama tuurasid ja lõhelisi. Osa vesiviljeluspargi territooriumist on mõeldud katmikaladele. “Eestis pole liiga palju päikest ning elektrijaama jääksoojus võimaldaks ka talvel ja kevadel mõistliku hinnaga tomatit-kurki kasvatada,” märkis Altosaar, lisades, et asjaajamiseks ja taristu väljaehitamiseks on arvestatud umbes kolm aastat.

Priit Parktali sõnul on Eesti Energia jaoks vesiviljeluspargi arendamine esialgu veel väga toores teema. “Tean, et maaülikoolis on tehtud selle kohta üks uuring, aga me ei ole selle pargi teema arendamisega  esialgu veel eriti kaugele jõudnud,” tunnistas ta.

Parkide vahel tihe konkurents

Parktal ütles, et tööstusparkide arendamisel kavatsetakse teha eri osapoolte huvidega arvestamiseks koostöölepe nii Ida-Viru maavalitsusega, Vaivara vallaga kui ka sihtasutusega Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus. Viimases näeb Eesti Energia Parktali sõnul ühteaegu nii konkurenti kui partnerit.

Ida-Virumaa tööstusalade arendamisplaane tutvustanud Narva logistika- ja tööstuspargi juht Vadim Orlov kinnitas konverentsil, et kuigi 2009. aastal sihiks seatud 4400 uue töökoha loomise tempo on olnud loodetust aeglasem, liiguvad nii Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve kui Kiviõli tööstusaladel asjade selles suunas, et 2020. aastaks võib eesmärk olla kättesaadav.

Orlov rääkis, et Narvas on Kadastiku pargis valdav enamik kinnistuid müüdud ning mitmetes ettevõtetes töötavad ka inimesed. Peagi algab teise etapi ehk Kulgu pargi taristu rajamine.

Jõhvi pargis valmis sel suvel taristu. “Usun, et lühikese aja jooksul pärast seda, kui sinna  hakkavad kerkima esimesed hooned, leiame kõigile kruntidele omanikud,” sõnas ta optimistlikult, lisades, et Jõhvi park orienteerub eelkõige Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kel on oma esindused, laod või tootmisüksused Tallinnas ja Tartus, kuid kes pole neid loonud veel Ida-Virumaale.

Suurt tulevikku näeb Orlov VKG ja Järve Biopuhastuse naabrusesse rajataval tööstuspargil, mis on mõeldud eelkõige keemiatööstusettevõtetele. “Kuigi taristu rajamine algab seal alles järgmisel aastal, on juba praegu huvi suur,” kinnitas ta, lisades, et selle põhjuseks on võimalus osta VKGst soodsalt soojus- ja elektrienergiat ja auru ning tänapäevaste puhastusseadmete olemasolu. “Eeldame, et need uued keemiatööstused, mis Kohtla-Järvele on tulemas, kasutavad nüüdisaegseid tehnoloogiaid, mis vastavad Euroopa Liidu rangetele keskkonnanõuetele,” sõnas ta.

Kiviõlis Alexela grupile kuuluva Kiviõli Keemiatööstuse naabruses paikneval tööstuspargil on Orlovi sõnul olemas huviline, kes soovib kogu pargi territooriumi ära osta. “See on üks Eesti tuntud ettevõte, aga nime ma praegu mainida ei saa,” sõnas Orlov.

Ida-Virumaal Narva lähistel Olginas on olemas ka 40 hektari suurune Narva Äripark, mille lõid ettevõtja Priit Kotkas ja Vaivara vald. Pargi taristu loomist toetas riik rohkem kui kahe miljoni euroga, kuid nelja aasta möödudes ei ole ükski ettevõte seal veel tegevust alustanud.