Ida-Viru omavalitsused ei torma ühinema

9. oktoober 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Kolmapäeval küsis rahandusministeerium Ida-Viru omavalitsuste ja asutuste juhtide arvamust haldusreformi kohta.

Kolmapäeval küsis rahandusministeerium Ida-Viru omavalitsuste ja asutuste juhtide arvamust haldusreformi kohta.

Alajõe vald tegi eile liitumisettepaneku Iisakule ja Illukale ning Kiviõli, Sonda ja Aseri on alustamas ühinemiskonsultatsioone. Osa Ida-Viru omavalitsusjuhte pole aga veel otsustanud, kellele kosja minna.

 

Rahandusministeerium kutsus Ida-Viru omavalitsusjuhid kolmapäeval Jõhvi haldusreformi aruteluseminarile, et kasutada saadud ettepanekuid seaduse eelnõu koostamisel ning reformi läbiviimisel.

Samal ajal on osa linna- ja vallajuhte näinud kaarti, kus Ida-Virumaa senise 20 omavalitsuse asemele on joonistatud seitse: Narva; Kohtla-Järve; Sillamäe; Jõhvi+Kohtla-Nõmme+Kohtla; Avinurme+Iisaku+Illuka+Alajõe+Lohusuu+Tudulinna; Narva-Jõesuu+Vaivara+Toila; Lüganuse+Aseri+Kiviõli+Sonda+Mäetaguse.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakond eitas ühegi ametliku või mitteametliku kaardi olemasolu. Riigihalduse minister Arto Aas nimetas seda Reformierakonna siselistis ühe ametniku töödokumendiks. Omavalitsusjuhid, kellega Põhjarannik kõneles, võtavadki seda kui ühe ametniku versiooni, mitte etteantud juhist liitumisläbirääkimiste pidamiseks.

Ida-Virumaa omavalitsusliidu juhatuse esimees ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid arvas, et igal juhul on mõttekam ühineda vabal tahtel.

“Minu isiklik seisukoht, mida osa volikogu liikmeid ei jaga, on see, et ühineksid Vaivara ja Narva-Jõesuu. See annaks umbes 4500 elanikku. Me oleme nii sarnased: mererannik, kuurort, kaunis loodus, turismiarendus…”

Mida arvab Luhalaid kolmandast osapoolest − Toilast −, mis on ministeeriumi töödokumendi järgi samuti Vaivara ja Narva-Jõesuu külge seotud? “Kuigi oleme mõlemaga naabrid, oleme me rohkem tuttavad Narva-Jõesuuga ja vähem Toilaga. Ja Toila meist ilmselt väga palju ei arva, sest on Ida-Virumaa Viimsi ja Jõhvi eeslinn,” kommenteeris ta.

Toila vallavanem Tiit Kuusmik meenutas, et põhjaranniku omavalitsuse pakkus omal ajal välja Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Raivo Murd. “Oleme käsitlenud Narva-Jõesuu ja Vaivaraga ühinemist, nagu ministeeriumi töödokumendis, ja volikogu poolt esimese reaktsioonina tõrjumist ei tulnud. Kui võtta elanike seisukohast, siis Toila inimesed on töökohtade ja kaubanduse kaudu Jõhviga rohkem seotud kui Narva-Jõesuuga.”

Toila ise pole ametlikult kosjas käinud ühelgi naabril, küll aga algatanud kohtumisi ja kombanud teiste plaane. “Väikestel omavalitsustel hakkab tulubaas pigistama. Näiteks Toilal on ressursimaks kokku kuivanud ja riigi tasandusfondist me raha ei saa. Mida aeg edasi, seda raskem on üksi hakkama saada,” nentis Kuusmik.

Rohkem avatust

Jõhvi vallavanem Aivar Surva soovib ühinemisteemalistes aruteludes rohkem avatust. “Minule on kummaline, et käivad mingid põrandaalused läbirääkimised, kuigi see puudutab kõikide omavalitsuste elanikke.”

Jõhvi liitumist Kohtla-Nõmme ja Kohtlaga peab Surva mõistlikuks osaliselt. See tähendab, et Jõhvi külge tuleksid need osad Kohtla-Nõmmest ja Kohtlast, millel on tõmme maakonnakeskuse suunas. “Kindlasti annaks Toila Jõhvile juurde. Oleme kunagi arutanud Toila, Illuka ja Mäetagusega ühinemist, sest kõigil on tõmme Jõhvi poole, aga kui praegu seda teemat puudutada, siis kõik ütlevad, et ootame ja vaatame, kuni reformi tingimused on lõplikult paigas.”

Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet arvas, et Ida-Virumaa seitsme omavalitsusega kaarti tuleks suhtuda kui lihtsalt kunstniku tehtud joonistusse. “Tegelikud otsused tehakse omavalitsusjuhtide poolt. Meie arutame oktoobrikuu volikogu istungil, kellele ettepaneku teeme.”

Avinurme vallavanemal Aivar Saarelal õnnestus kolmapäeval osaleda kahel haldusreformi mõttetalgul − hommikul Jõhvis ja õhtul Avinurmes peetud avalikul arutelul. “Fakt on see, et haldusreform on möödapääsmatu. Meil on 1200 elanikku ja kuidagi veel siputame. Seetõttu ma ei saa aru, miks reformile on kõige rohkem vastu 500 elanikuga vallad − vähemalt nii tundub.”

Et reform ei eelda maakonna piirides püsimist, kiikab Avinurme igasse suunda. “Lisaks naabervaldadele Ida-Virumaal on meil naabrid Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Eks peame vaatama, kuidas 5000 elanikku kokku saab. On olnud ka jutuks, et Leader-piirkonnad on kokku kasvanud − Peipsi-Alutaguse koostöökoda on suhteliselt ühtne,” on Saarela sõnul praegu kõik variandid võimalikud.

Kriteeriumid selguvad

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla tõdes, et võimalusi kellegagi liitumiseks otsivad esmalt need, kellel king pigistab. “Illukal veel ei pigista. Seetõttu hoiame kätt pulsil, aga me ei torma. Kui tulevad ettepanekud teistelt, siis kindlasti arutame.”

Tallinna ülikooli avaliku halduse rektor Kersten Kattai rõhutas Jõhvis toimunud ümarlaual, et kõige targem on ise partnereid valida. “Kohapeal teatakse, millised on inimeste liikumissuunad ja ajaloolised sidemed. Kindlasti on neid arvestavad lahendused paremad kui need, mis kabinetis kokku kirjutatakse.”

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner tuletas meelde, et omaalgatuslikud ühinemised peavad toimuma 2017. aasta sügiseks ja valitsuse algatatud ühinemised aasta hiljem. “Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks peaks selle teema ükskord päevakorrast maha saama.”

Valneri sõnul peaks 1. novembriks saama sõnastatud kohaliku omavalitsuse miinimumsuurus, lähtudes omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalikust võimekusest, samuti geograafiliselt või demograafiliselt põhjendatud erandite tegemine. “Suurem osa eksperte pooldab suurusjärku vähemalt 5000 elanikku.”