Korstnapühkijate hiigeljärjekord paneb seadust rikkuma

4. oktoober 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Aivar Needo kinnitab, et korstnapühkijaid on tabanud tööuputus. Korstnapühkijate kontakte leiab aadressil www.korsten.ee või võib helistada päästeala infotelefonile 1524. Korstnapühkija kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida kutsekoja kodulehel  www.kutsekoda.ee.

Aivar Needo kinnitab, et korstnapühkijaid on tabanud tööuputus. Korstnapühkijate kontakte leiab aadressil www.korsten.ee või võib helistada päästeala infotelefonile 1524. Korstnapühkija kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee.

Sellest septembrist peab igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Tänu viimasel hetkel ärkajatele upuvad korstnapühkijad töösse ning hädalisel võib ooteaeg venida mitme kuu pikkuseks.

 

Eesti korstnapühkijate koja liikmed Aivar Needo ja Leino Aasmets rääkisid Põhjarannikule, et kuna paljud inimesed lükkasid tuleohutuse seaduse täitmise viimasele hetkele, on see neile kõvasti tööd juurde toonud.

“Hommikul kell seitse alustan ja õhtul kell kuus lõpetan. Täielik tööuputus, pole aega hingetõmbepausikski,” tunnistas Needo, kes ei võta uusi tellimusi vastu varasemaks kui novembri teiseks pooleks. “Sel aastal on olnud 30 protsenti töölisa ja tööjärg on ette umbes kaks kuud.”

Leino Aasmets ütles, et ehkki ta töötab praegu kuus-seitse päeva nädalas, on juba detsembri esimene nädal tellimustega täidetud. Niipea kui ilmad külmenesid, hakkas tulema massiliselt kõnesid. “Kõigil on kiire ja kõik tahaks juba täna,” kirjeldas ta olukorda, lisades, et ühe majapidamise korstnate pühkimine maksab 30-50 eurot.

Probleem kõikjal Eestis

Ida päästekeskuse pressiesindaja Helen Tammetsi sõnul pole pikad järjekorrad ainult Ida-Virumaa probleem. “Ei ole nii, et ainult siin ei jätku kutsetunnistusega korstnapühkijaid. Kortsnapühkijad üle Eesti räägivad: tööd on nii palju, et ei jõua ära teha.”

Tuleohutuse seaduse nõue, et igas kodus peab olema korstnapühkija akt, ei saanud siiski tulla inimestele üllatusena, lisas Tammets. “Päästeamet on sellele ammu tähelepanu juhtinud. Isegi kui akt puudub, aga on juba korstnapühkijaga kokkulepe, näitab, et inimesel ei ole ükskõik. Enam pole tõesti mõtet viivitada.”

Ida päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Marti Siim ütles, et kohe kontrollreide tegema ei hakata ja võimalik, et ka sel aastal mitte. Küll aga jätkatakse oma tavapäraseid kontrollkäike ning hinnatakse eluruumide tuleohutust, sealhulgas suitsuandurite paigaldamist ja küttesüsteemide seisukorda.

“Tahaks rõhutada, et ega tõendit ole vaja päästeametile või korstnapühkijale, vaid eelkõige inimesele endale. Asi on inimese enda ohutuses. Kütta katkise, kontrollimata või puhastamata küttekoldega on äärmiselt ohtlik. Kui korstnapühkija küttekolded üle vaatab ja väljastab ka tehtud tööde kohta dokumendi, on inimesel endal olemas kindlus, et kütta on ohutu.”

Akt tuleb säilitada

Kui aga ikkagi mingisugune õnnetus peaks juhtuma, on see dokument oluline võimaliku kindlustushüvitise saamisel, lisas Siim. “Korstnapühkija väljastatud akt on vaja säilitada. Ka korstnapühkijatel on kohustus väljastatud akte viis aastat hoida.”

Siim tuletas meelde, et regulaarselt tuleb puhastada ka suvilate küttesüsteeme, olgugi et seal pidevalt ei elata.

“Puhastamata ja hooldamata küttesüsteem on ohuallikas olenemata sellest, kas hoones ööbitakse aasta ringi või lühema perioodi jooksul. Kui küttesüsteemi ei ole pikema aja jooksul kasutatud, tuleb kõigepealt selle ohutuses veenduda. Korstnasse võib olla kogunenud puuoksi või lehti, selles võib olla linnupesa või muid ootamatuid takistusi või ummistusi, mis takistavad kütteseadme kasutamist. Samuti võib küttesüsteemis olla liigset niiskust.”

Päästeameti andmeil sai möödunud aastal pühkimata korstnast alguse 84, kütteseadme rikkest 71 ning hooletust kütmisest 86 tulekahju. Neis hukkus 5 inimest, mis moodustab 9 protsenti kõikidest tulesurmadest.

Küttesüsteemi tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.