Politseikadetid saavad esimese töökogemuse Ida prefektuuris

2. oktoober 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Tulevased politseiametnikud teevad praktikal reaalset tööd, aidates tagada piirkonna sisejulgeolekut.

Tulevased politseiametnikud teevad praktikal reaalset tööd, aidates tagada piirkonna sisejulgeolekut.

“Kas kellelgi löödi nina veriseks? Aga narkouimas inimest nägite?” pinnisid siseminister Hanno Pevkur ning politsei- ja piirivalvekolledži direktor Priit Heinsoo politseikadettidelt nende esimese vahetuse muljeid. 

 

Sel nädalal alustasid 25 sisekaitseakadeemia vastset patrullpolitseiniku eriala kadetti kutsepraktikat Ida prefektuuri jaoskondades.

Kolmapäeva õhtul Jõhvis kadettidega kohtunud Hanno Pevkuri sõnul on kogu kursuse praktika alustamine ühes prefektuuris esmakordne. “Oleme ajaloolise hetke tunnistajad − olete esimene lend, kes tuli sellises mahus Virumaale praktikale,” ütles minister, lisades, et sel nädalal alustanud kadetid annavad oma esimese sisulise panuse sisekaitseakadeemia Ida-Viru praktikabaasi loomise kavasse.

Selle praktikaga tehakse ka natukene keelekümblust − nii on eestlased Narva ja Jõhvi jaoskondades, vene emakeelega tulevased politseinikud aga Rakveres.

Hullem kui paadialustel

Valgast pärit Innar Malleus Narvas vene keelega jänni ei jää. “Saab hakkama, aga peab juurde õppima,” ütles noormees. Kui töötingimusi kirjeldas ta sõnadega “väga viis”, siis eluolu ei kannata ei tema ega ülejäänud seitsme Narva praktikandi sõnul mingit kriitikat.

“Käisime eile väljakutsel ja paadialustel oli ka viisakam elamine kui meil,” ütles Malleus otse ja ilustamata. “See pole normaalne, kui ei saa isegi pesta. Algul oli tunne, et keeran otsa ringi ja lähen minema,” kirjeldas ta TÜ Narva kolledži ühiselamut.

Noorte tuju ei tõstnud ka Pevkuri lohutus, et samades tingimustes said hakkama ameeriklased, kes õppisid Narva kolledžis vene keele suvekoolis, ning tulevad toime ka TÜ Narva kolledži tudengid, kes seal iga päev elavad. “Kui lähete tulevikus sündmuskohale peretüli lahendama, näete te kodusid, mis on samasuguses seisus. Need on täiesti tavalised olud, lihtsalt me ootame endalt palju rohkem.”

Pevkuri sõnul kinnitab see, et korraliku ühiselamupinna järele on Narvas suur vajadus. Kavandatav ühiselamu ei majutaks ainult praktikante. Seal saaksid ööbida ka piirivalvurid, kellest pooled käivad siia tööle väljastpoolt Ida-Virumaad.

“Mure on selles, et oleme aasta otsa otsinud Narvas maja, mida saaks korda teha, aga seal pole võtta tervet ühiselamut või kortermaja, mille võiks ehitada ümber 150kohaliseks ühiselamuks. Ja kui on midagi võtta, vajab see kapitaalset ehitust, nii et odavam oleks ehitada uus maja. Lahenduse otsimine käib, aga kuu ajaga seda ei leita,” rääkis Pevkur.

Alguses loodeti kadetid majutada Narva kutseõppekeskuse ühiselamusse, aga kohti ei jätkunud. Suurem lootus on suvel, kui kutseõppurid puhkavad ja kadette ootab ees 13nädalane põhipraktika.

Need noored, kes ööbivad praegu Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ühiselamus, kinnitasid, et sealsed tingimused on väga head.

Rohkem riiki 

Pevkur märkis, et laiaulatuslik praktika Ida-Virumaal on nii regioonile kui kadettidele endile ülivajalik.

“Mitte ainult sellepärast, et siin piirkonnas natukene rohkem riiki näidata ja politsei kohalolu iga päev rohkem näha oleks. Väljaõppe seisukohalt on Ida prefektuur ainus koht Eestis, kus on olemas kõik sisekaitseakadeemias õpetatavad erialad: politsei, pääste, piir, toll ja vangla. Teie töös toob tulevikus edu see, kui teil on hea kontaktvõrgustik.”

Juba järgmisel aastal läbivad 124 sisekaitseakadeemia kadetti praktika Ida prefektuuri politsei- ja piirivalveüksustes, Ida päästekeskuse komandodes, Ida tollipunktis ja Viru vanglas.

Tulevastel politseinikel soovitas Pevkur Ida prefektuuris toimuvast praktikast maksimumi võtta ja hiljem siia ka tööle tulla. Selle soodustamiseks maksab riik lisatasu.

“Neil, kes lõpetasid kooli 2014. aastal, oli politseinikuna tööle minnes esimene palk 770 eurot. Nüüd on alumisel astmel palk 200 eurot suurem. Pärast aastast õppimist teenida Eesti keskmist palka ei ole tegelikult väga halb. Kes tuleb Ida-Virumaale, saab veel 150 eurot otsa.”