Endine abilinnapea naasis riigikohtu otsuse toel volikokku

23. september 2015 ERIK KALDA
Kalle Kekki vabastati Narva-Jõesuu linnavalitsusest töölt pärast seda, kui tal tekkisid vastuolud linnapea Iraida Tšubenkoga.

Kalle Kekki vabastati Narva-Jõesuu linnavalitsusest töölt pärast seda, kui tal tekkisid vastuolud linnapea Iraida Tšubenkoga.

Narva-Jõesuu endine aselinnapea Kalle Kekki saavutas riigikohtus oma volikogu liikme volituste taastamise pärast seda, kui oli kahes valimiskomisjonis vaidluse kaotanud.

 

Tänavu 5. augustil kirjutas Kalle Kekki Narva-Jõesuu linnasekretärile avalduse, kus ta palus lõpetada tema volikogu liikme volitused lapsehoolduspuhkuse lõppemise ja tööle naasmise tõttu alates 21. augustist.  Samal päeval esitas ta avalduse linnapea Iraida Tšubenkole, kus ta avaldas soovi naasta tööle aselinnapea kohale lapsehoolduspuhkuse lõppemise tõttu.

Narva-Jõesuu linna valimiskomisjon lõpetas Kekki avalduse alusel tema volitused volikogu liikmena, kuid aselinnapeana ta tööle naasta ei saanud, sest linnavalitsus väitis, et töösuhe temaga on lõppenud.

Vabariigi valimiskomisjon tühistas otsuse

Kekki esitas seejärel Ida-Viru maakonna valimiskomisjonile kaebuse, kus ta taotles linna valimiskomisjoni otsuse tühistamist, väites, et tema avaldusest nähtuv soov oli lõpetada volikogu liikmesus vaid juhul, kui ta saab jätkata tööd aselinnapeana.

Maakonna valimiskomisjon tühistas linna komisjoni otsuse ning tegi ettekirjutuse endise olukorra taastamiseks. Selle otsuse aga vaidlustas vabariigi valimiskomisjonis Natalja Mjatšina, kes oleks Kekki asemel volikogusse saanud. Valimiskomisjon leidis, et seadus ei näe ette tingimuslikku ja edasiulatuva tähtajaga volituste lõpetamise avaldust. Samuti pole komisjoni hinnangul võimalik avaldust tagasi võtta või selle alusel tehtud otsust ümber pöörata ning seega pole Kekkil õigust volikogu liige olla.

Kalle Kekki pöördus aga kaebusega riigikohtusse, kus see üleeile ka rahuldati. Riigikohus nentis, et Kekki avaldus ei ole ühemõtteliselt tagasiastumisavaldusena sõnastatud ning tagantjärele eitab kaebaja oma soovi tagasi astuda. “Seadus ei anna avalduse adressaadile − linnasekretärile − ega kellelegi teisele pädevust volikogu liikme volitusi oma otsusega lõpetada. /…/ Kuna avaldus on esitatud seoses väidetava tööleasumisega linnavalitsuse liikmena, võib seda mõista ka kui soovi anda linnasekretärile teada asjaolust, mis võib tuua kaasa kaebaja volituste peatumise,” seisab riigikohtu otsuses. Riigikohus lisas, et volikogu liikme ebaselge avalduse saamisel peab haldusorgan paluma avaldust täpsustada. Kui volikogu liige avalduses olulisi puudusi ei kõrvalda, tuleb see jätta läbi vaatamata.

Kalle Kekki ütles Põhjarannikule, et kuna linnasekretär, kes on ka linna valimiskomisjoni esimees, on linnavalitsusega seotud, siis loeti tema avaldust nii, nagu seda lugeda taheti, võttes arvesse vaid selle esimese poole tagasiastumisest.

Lubab minna riigikohtuni

Tänavu augustis ei rahuldanud Tartu halduskohus Kalle Kekki kaebust temaga töösuhte lõpetamise kohta linnavalitsuses. “Aga ma kaeban selle otsuse edasi, et see jõuaks riigikohtu lahendini. Kahjuks ei ole siiani ühtegi analoogse situatsiooni riigikohtu lahendit,” sõnas ta.

Kalle Kekki on endine Sonda vallavolikogu liige, 2011. aastal sai ta konkursi tulemusel Narva-Jõesuu abilinnapeaks. Ta kuulus linnapea Andres Noormäe linnavalitsusse, ent 2013. aasta veebruaris lahkus too ametist, saades Ida-Viru maavanemaks. Sama aasta novembris valiti linnapeaks Iraida Tšubenko, kuid temal ametialased suhted Kekkiga ei laabunud.

2014. aasta novembris algatas Tšubenko Kekki suhtes distsiplinaarmenetluse väidetavate rikkumiste tõttu. 2015. aasta veebruaris avaldas linnavolikogu Kekkile kui linnavalitsuse liikmele umbusaldust ning märtsis taastas ta oma saadikuvolitused. Samal ajal jäi Kekki linnapea korraldusel ilma oma kohast linnavalitsuses, vaatamata sellele, et juba jaanuarist viibis ta lapsehoolduspuhkusel.