Jõuluvanad kogunevad Jõhvi konverentsile

16. september 2015 SIRLE SOMMER-KALDA
Jõuluvana Aare (paremalt teine) kohtub oma kolleegidega novembris Ida-Virumaal, kus ülemaaline konverents toimub esimest korda.

Jõuluvana Aare (paremalt teine) kohtub oma kolleegidega novembris Ida-Virumaal, kus ülemaaline konverents toimub esimest korda.

28. ja 29. novembril sõidab Ida-Virumaale kokku kuni poolsada jõuluvana, et pidada maha 15. ülemaaline konverents. Enne kiirete toimetuste algust jõuavad punakuued lastega trallida ja tähtsaid küsimusi arutada. Näiteks seda, kas kingituste arvu peaks piirama.

 

“Olen seda juttu viis aastat ajanud, et konverents tuleks Ida-Virumaale, ja nüüd see lõpuks juhtubki,” rõõmustas maailmameistri tiitliga pärjatud jõuluvana Aare Rebban. Teisipäeval esitles ta sündmust maakonna kultuuritöötajatele, oodates neilt ettepanekud, kus ja mida võiksid habemikud Ida-Virumaal korda saata. “Kasutage meid maksimaalselt ära,” oli Rebbani sõnum.

Praeguseks on teada, et 29. novembril osalevad jõuluvanad advendiküünalde süütamisel Jõhvis. Eelmisesse päeva saab aga kavandada 2-3 lastega kohtumist väljaspool maakonnakeskust. Selleks otstarbeks on liikuv lava koos postkontoriga, kuhu lapsed saavad oma kirjad jätta.

“Oleme valmis koos lastega nii savi voolima kui korvi punuma, kui meid kutsutakse ja see mahub meie ajagraafikusse,” kinnitas Rebban. “Kindlasti tahaks konverentsi ajal külastada kaevandusmuuseumi ja käia maa all. Mõttes on ka Alutaguse seikluspark, kus saab näidata, kui osavad on jõuluvanad trossil laskudes üle järve sõitma.”

Roosa jõulukuusk?

Traditsiooniliselt on kavas spordivõistlused. Varasematel aastatel on punakuued võtnud mõõtu näiteks ree täpsuslükkamises, kingikotiheites ning teistel jõuluvanade lihasele ja vaimule üliolulistel aladel, teadis Rebban.

Samuti ei saa üle ega ümber tähtsate küsimuste arutelust laste seltskonnas, mis seekord võiks toimuda Jõhvi kontserdi- või vallamajas või hoops metsas lõkke ümber.

“Näiteks on tüdrukud olnud solvunud, miks jõulukuusk ei või olla roosat värvi. Tõepoolest, nüüdisaja tehnoloogiad võimaldavad mida tahes, aga oleme siiski alati jõudnud konsensusele, et olgu jõulupuu sel aastal veel roheline. Kuidas me seekord otsustame, ei tea,” pajatas Rebban.

Teine suur probleem on, et enamik lapsi ihkab sedavõrd palju kingitusi, et jõuluvana pole suuteline neid kohale tooma. “Kindlasti arutame, kui palju võiks olla ühe lapse kohta kingipakke. Siiani oleme leidnud, et kõige rohkem üks päevas ehk 365 aastas. Olen Eesti jõuluvanadest ilmselt kõige rohkem reisinud ja näinud, et meil on tegelikult needsamad probleemid, mis mujal. Jõuluvanade mured on jäävad.”

 Ida-Viru jõulumehed ühinegu!

Varasematel aastatel on konverentsidel osalenud kuni sada jõuluvana, memme ja päkapliksi. Alati on olnud konverentsidel ka lumi. “Tõsi, vahel on tulnud see sügavkülmafirmast soetada,” rääkis Rebban, kes lootis, et kümmekond jõuluvana saab seekord kokku ka meie maakonnast ja lõpuks õnnestub luua Ida-Virumaa jõuluvanade ühendus. Huvilised võiksid võtta ühendust aadressil aare@aare.ee.

Pärnus alguse saanud ülemaaline konverents on varem toimunud Paides, Saare- ja Muhumaal, Haapsalus, Vormsil, Tõstamaal ning Tartus.