Linnuse põhjaõues pandi suvi kaheksandat korda purki

1. september 2015 TEET KORSTEN
Tänavuse Damaskuse terasest noa pälvis Jaan Keerdo, kes fotol näitab oma ebaküdoonia-küüslaugumoosi ühes põhjaõue legendaarse töötaja Valentina Kiršneriga.

Tänavuse Damaskuse terasest noa pälvis Jaan Keerdo, kes fotol näitab oma ebaküdoonia-küüslaugumoosi ühes põhjaõue legendaarse töötaja Valentina Kiršneriga.

Eelmisel nädalavahetusel lõpetas Narva linnuse põhjaõu oma hooaja traditsiooniliselt hoidiste festivaliga “Suvi purki!”, kus parima moosimeistri tiitli pälvis Tallinna ülikooli lektor Jaan Keerdo, kes on tuntust kogunud ka haabjameistrina.

 

Tartus elav ja Tallinna ülikoolis õpetav Jaan Keerdo ütles “Suvi purki!” hoidiste festivali kohta, et “patt oleks seal mitte osaleda!”.

Tasavägine võitlus

Tänavune võitja tuli moosifestivali esimesel, nn soolasel päeval välja küüslaugu-ebaküdoonia- ja teisel, magusal päeval rabarberi-pamplimoosiga.

Soolasel päeval ühte võitjat ei selgunudki, sest demokraatlikult, st rahvahääletusel oma sõna öelnud degusteerijad-festivalikülalised laikisid võrdselt Keerdo keedisega ka Marina Domova moosi. Domova loomingut kiitis eriti põhjaõue apteekrist juht Tanel Mazur.

Apteeker tõi välja, et tänavusel moosipeol olid valdavaks trendiks piirideta katsetused, aga Domova paistis silma just kanooniliste, Ukraina köögist pärit retseptidega.

Konkurentide taidest tõi Keerdo esile peale Domova ka Narva muuseumi vastse teadusjuhi Ivo Posti katsetused ja ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raidi sibulamoosi.

“Maitseelamused ja õhkkond − võimalus näha, kuidas protsess toimub; melu; mida toidutegemise kõrvale räägitakse. Oleme rikutud valmistoidu valikuga. Selverist ostad konservi ega tea, kuidas ja millest see on tehtud. Narva festivalil on kõik mahe ja värske ning sealsetes moosides ei ruuli e-ainete nimekiri,” võttis võidumees festivali “Suvi purki!” olemuse kokku.

Küsimusele, milline on tema igapäevane side köögiga, vastas Keerdo, et tal on Tartumaal Ülenurme vallas maakodu, tänu millele tal on isegi loorberilehed enda omad − ka Narva etteastes olid vaid suhkur ja pipar poest ostetud.

Mida aed annab

Keerdo ütles, et tema retseptid valmisid nõnda, et ta hakkas neile mõtlema kevadel ning kuna tänavu oli hea sibula-, kartuli- ja pampliaasta, avaldas see tema taidele mõju.

“Ühesõnaga vaatasin, mis kasvab. Ma ei otsi retsepte naistelehtedest. Protsess on: juhused, katsetused, läbikukkumised ehk loovus. Mind ei ole ükski kokakool rikkunud. Ega sümfooniaorkestri viiuldaja improviseeri,” rääkis mees.

Kuidas on “Suvi purki!” oma kaheksa-aastase ajaloo jooksul muutunud, pärisime festivali juurutajalt ja hoidjalt Tanel Mazurilt. “Aina põnevamaks läheb − just kulinaarse poole pealt. Sõna “moos” tähendus on laienenud ja täna peetakse selle all rohkem silmas lisandit põhitoidule,” ütles Mazur.

Ka Mazurit suutis üllatada Ivo Posti toodang. Viimane suutis liita sea ja käo. “Välja tuli huvitav asi − ta pani näiteks kokku arbuusi, banaani ja sinepi, kusjuures suhkrut ei pannudki!”

Põhjaõu ise sai tänavu üheksa-aastaseks. Traditsiooniliselt avatakse hooaeg sada päeva enne “Suvi purki!” festivali, mis toimub juba kaheksa aastat augusti viimasel nädalavahetusel. Tänavu jõudsid hooajal toimuda seppade festival, lastekaitsepäeval “Põhjaõue ajamasin”, mis viis lapsed barokiaega, puupäevad “Puust ja punaseks!”, keraamikafestival “Ahju!”, taimefestival “Ürdi kaks külge” jm.

“Suvi purki!” on aastatega saanud tõsiselt võetavaks ja armastatud väljakutseks eri alade inimestele. Mullu pälvis Damaskuse terasest võidunoa sinoloog Katja Koort, tunamullu tudeng Getter Krutto ja enne seda Narva kolledži õppejuht Aet Kiisla. Kõik “Suvi purki!” hoidised valmistatakse lahtisel tulel.