Toilas kraavi surema jäetud koer paraneb jõudsalt
20. juuli 2011 KÜLLI KRIIS
1,5aastane sõbralik Pontu taastub keerulisest operatsioonist väga edukalt ja suudab edaspidi kindlasti kõiki oma nelja käppa kasutada.
7. juulil Toilas maanteekraavist leitud luumurdudega koer taastub mõlema tagakäpa operatsiooni järel hästi ja loodab lõplikult tervenedes hooliva kodu leida.
Kümme päeva tagasi leidis juhuslik mööduja Toilas maanteekraavis liikumisvõimetult lamanud koera. Kohtla-Järve varjupaigast tuldi koerale järele; esmane läbivaatus ja röntgen näitasid, et talle on autoga otsa sõidetud ning selle tagajärjel tekkinud käpaluumurrud vajavad kiiresti operatsiooni.
Et Kohtla-Järvel nii keerulisi operatsioone ei tehta, võttis Eesti loomakaitse seltsi vabatahtlik, Raplamaal tegutseva OÜ Koerakodu perenaine Sigrid Kärner Pontuks nimetatud koera oma hoole alla ning toimetas ta eelmisel neljapäeval Pärnusse Kenno loomakliinikusse operatsioonile.
Annetajad üllatasid
“Operatsioon läks hästi,” kinnitas loomakaitse seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Lisaks Kohtla-Järvel diagnoositud vasaku tagajala reieluu ristmurrule tuvastas ortopeed Mart Lasn veel ka parema põlveliigese ebastabiilsuse, mistõttu tuli opereerida mõlemaid tagajalgu.”
Mitu tundi kestnud operatsioon osutus algselt arvatust kaks korda kallimaks ja läks maksma pisut üle 800 euro.
Loomakaitse seltsi abipalvele Pontu ravimist toetada vastas üllatavalt suur hulk inimesi, kelle annetustest laekus kokku ligemale 12 000 eurot – suurim toetus, mille selts abistamiskampaania käigus kunagi saanud on.
“Kuna Pontu ravimiseks kulub oluliselt väiksem summa, siis annavad need annetused meile võimaluse veel mitut looma aidata,” tunneb Selart inimeste hoolivusest rõõmu.
Ootab head kodu
Koerakodu perenaise Sigrid Kärneri sõnul läheb Pontul väga hästi ja ta taastub üllatavalt edukalt.
“Neljapäeval oli opp, reede õhtul tõusis juba püsti ja laupäeval hakkas ise kõndima – mina muidugi toetan teda traksidest hoides. Pühapäeval tõstis õues juba jalga nagu isane koer ikka ja täna arvab, et võiks peaaegu jooksu panna,” naeris ta.
“Supertore koer!” ei hoia Kärner Pontust rääkides kiidusõnu kokku. “Äärmiselt hea iseloomuga, otsib inimese lähedust ja tähelepanu, klapib nii teiste koerte kui kassidega.”
Kiipi Pontul ei ole ning omanikku tuvastada pole võimalik, sestap ei teavitatud juhtunust ka politseid.
“Mind teeb tigedaks, et omanikud ei otsi absoluutselt oma koeri,” ärritub Kärner, kes sedalaadi juhtumitega ennegi kokku on puutunud. “Ja autojuhid ka – no juhtus õnnetus, keegi ei süüdista selles -, aga peata oma auto kinni, mine vaata, mis loomast sai, kutsu talle abi! Vot selline hoolimatus on küll karistust väärt!”
Vähemalt kuu-poolteist kulub Pontul täieliku tervenemiseni, seejärel asutakse talle head kodu otsima.
“Päris igaühele teda kindlasti ei anna, uurime ikka enne põhjalikult,” lubas Sigrid Kärner.
