Haldusreformita Peipsi piirkond ei arene

13. august 2015 

Paljud inimesed ohkasid soojade saabudes, et lõpuks ometi see suvi tuli. Eelmine nädalavahetus koos soojalainega tõi puhkepiirkondadesse hulgaliselt inimesi. Peipsi ääres kihas selline elu, et ka seal alaliselt elavad inimesed ei mäleta nii tihedat maanteeliiklust, nagu läinud nädalavahetusel oli. See kõik on mõistetav: Eestimaa suvi on üürike ja soe suvi veelgi lühem.

Ent kõik see tõi taas esile kauni looduse ja rohkete arengueeldustega Peipsi piirkonna taristu kehva seisu. Jõhvi poolt tulijale lõpeb tsivilisatsioon ära Iisakus ning järgmine asustatud punkt, kus minimaalseid teenuseid pakutakse, on Mustvee. Aga vahepealsel territooriumil pole ühtegi tanklat, söögikohad peaaegu puuduvad. On küll algelisi putkasid, mis kauplevad mõningate söökide-jookidega, ent need ei suuda puhkajaid piisavalt teenindada. See on ka põhjus, miks Iisakus ilusate ilmadega toidupoed tühjaks ostetakse.

Paadiomanikud kurdavad, et võimalusi oma sõiduk vette lasta on väga vähe. Paljud puhkajad on kogenud ka kehva interneti- ja telefoniühendust. Puudujääke võiks loetleda veelgi ning paljudel neist on ka objektiivsed põhjused, mis seotud peamiselt sellega, et Peipsi ääres puhkaja on hooajaline. Võib ju rääkida, et erainvestorid ei tõtta sinna raha paigutama, sest see on liiga riskantne. Aga ka omavalitsustel on võimalusi kas või projektitoetuste abil üht-teist ära teha. Häda on ainult selles, et Peipsi piirkonna omavalitsused on killustunud ja liiga nõrgad, et sealset arengumootorit käima tõmmata. Kindlasti oleks siin abi haldusreformist.