Puhkealad on külastajaist tulvil

13. august 2015 KÜLLI KRIIS
Kui Raadna telkimisalal kipuvad sel aastal pinkide seljatoed ja lauaplaadid ära kaduma, siis Karjamaal käib keegi juba teist aastat jutti katusealuseid külili lükkamas.

Kui Raadna telkimisalal kipuvad sel aastal pinkide seljatoed ja lauaplaadid ära kaduma, siis Karjamaal käib keegi juba teist aastat jutti katusealuseid külili lükkamas.

Järvedeäärne loodus taastub paarist puhkajaid täis suvesoojast nädalast päris kenasti; lõhutud puhkerajatised aga ise ei taastu ja neid peab riigimetsa majandamise keskus riburada lappima-asendama.

 

“Eks see ole iga-aastane Eesti suvele iseloomulik teema, et mingil perioodil on puhkealad puhkajaid pilgeni täis. Aga ega see aeg ehk suviselt soojad ilmad tavaliselt üle kahe nädala kesta. Nii et aasta ülejäänud üksteist kuud ja kaks nädalat on loodusel piisavalt aega taastuda,” rääkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

Juuse ütles, et puhkeala tervisliku seisundi mõttes on hea, kui suvesoojusega nädalad jõuavad kohale alles augustis.

“Selleks ajaks on suurel osal inimestest puhkus juba läbi ning paljud neist on kusagil soojal maal puhkamas käinud ja oma päikeselaksu seal kätte saanud. Seega ei koormata siinseid puhkealasid nii hirmsasti üle. Paar-kolm viimast päeva on olukord küll üsna hull olnud − eriti Kauksi telkimisalal −, aga oleme ka palju hullemat näinud.”

Peipsi ääres puhkamas-telkimas käidi ka jahedal ajal − kel ikka see ettevõtmine plaanis oli, tegi plaani ka teoks. Tõsi, sellised telkijad eelistasid väiksemaid telkimisalasid; suuremad olid suve esimestel kuudel üsna hõredad.

Isetehtud lõkked on ohtlikud

Puhkajad on Juuse sõnul aasta-aastalt hoolivamaks muutunud. Prügi pannakse korralikult kottidesse, paraku aga jäetakse need kotid tihtipeale sinnasamasse maha. Ehkki puhkealalt välja sõites − või ka vee järele või tualetti minnes − jääb prügikonteiner tee äärde ja koti saaks sinna ära viia.

Teine asi, mis muret teeb, on inimeste kalduvus teha lõket seal, kus see sugugi ette pole nähtud.

“Tänagi likvideeris meie loodusvaht ühe sellise sussimise. Puhkealadel liikudes vaatame hoolega ringi ning kui kusagil madalalt tulevat suitsu märkame, siis läheme jooksuga vaatama. Õnneks pole meie puhkealal seni ühestki lõkkest tulekahju sündinud.”

Üha rohkem on aga lõkke asemel hakatud kasutama kaasaskantavaid grille ja toiduvalmistamiseks mõeldud matkavarustust.

“Töötame praegu selles suunas, et ehk aasta või paari pärast saaksime telkimisaladele teha alused, kuhu neid grille panna. Ja ka kohad, kuhu tuhk ja söed raputada − praegu visatakse need tagantkätt mõne põõsa alla. Oru pargis näiteks põles just sellepärast pool põõsast maha, et kuumad söed selle alla pandi.”

Kurtnas tuleval aastal uuendused

Kurtna järvede ääres toimetatakse Juuse sõnul praegu poolmetsikult: enamik grille on lõkkekohtadest ära varastatud − puittaristud hävitati juba kahel eelnenud aastal −, tuld tehakse seal, kus kunagi varem lõkkekohad olid.

“Kui juba midagi on ära lõhutud ja viidud, siis viiakse järgemööda ka ülejäänud asjad minema; see lammutamine läheb nagu kulutuli,” tõdes Juuse.

Sel aastal Kurtnas midagi ei parandata ega asendata (ühe grilli asendamine, muide, maksab keskmiselt kakssada eurot + loodusvahi töötasu). Sügisel algab Kurtna maastikukaitseala puhkeobjektide projekteerimine ja tuleval aastal jõutakse ehitamiseni.

“Liiv- ja Rääkjärve äärde tulevad uued lõkkekohad ning katusealused, samuti Nõmmjärve äärde, kus neid seni üldse ei olnud. Mis saab Martiska järve äärsetest puhkeobjektidest, on veel arutamise teema, sest sealse veetaseme alanemise tõttu on ilmselt otstarbekas puhkajaid sealt mujale hajutada.”

Matkarajad korda 

RMK tegeleb agaralt ka Kotka ja Selisoo matkaraja korrastamisega. Kotka rajal vahetatakse välja 1,8 km laudteed ning rekonstrueeritakse Seljandiku metsaonn ja Rüütliraba püstkoda − viimane muutub samuti metsaonniks. Matkaraja alguspunkt kolib teise kohta: edaspidi ei pääse rajale enam Iisaku kalmistu kõrval olevast parklast, vaid vanast liivakarjäärist.

Kui Kotka matkaraja ehitajaga on leping juba sõlmitud, siis Selisoo rada hakatakse alles projekteerima ja ehitus jääb aastatesse 2017−2018.

“Pool sealsest laudteest ehk kaks kilomeetrit uuendasime juba 2013. aastal, nüüd läheb uuendamisele ka Väike-Pungerja poolne 1,7 kilomeetrit pikk osa ja selle juurde kuuluv taristu. Muid töid seal plaanis ei ole,” rääkis Juuse.

Tänavu saab viimast aastat külastada ajast puretud Iisaku vaatetorni, mis tuleval aastal maha lammutatakse, et samale kohale päris uus torn ehitada. Vanas tornis on ülesminejate arvu ohutuse mõttes piiratud − korraga tohib tornis olla ainult kuni 20 inimest.

“Tulevasse aastasse jääb nii lammutamine kui ehitamine,” lubas Juuse, et Tärivere mägi pikalt ilma tornita olema ei pea. “Võib-olla saame vallaga koostöös uue torni juurde ka valgustuse ja videovalve. Tõsi, seda lubas tollane vallavõim juba siis, kui praegune torn valmis sai,” muigas ta.