Virumaa keskkonnalaborit ootab uuenduskuur

10. august 2015 KÜLLI KRIIS
Allar Aron tõdes, et Virumaa labori praegused võimalused on ajale jalgu jäänud.

Allar Aron tõdes, et Virumaa labori praegused võimalused on ajale jalgu jäänud.

Tuleval aastal uuenev labor võimaldab kiiremini reageerida ja tänapäevasemal tasemel analüüse teha.

“See 2003. aastal rekonstrueeritud maja, kus me töötame, on tegelikult kabinettidega büroohoone. Uuendatud kujul hakkab esimesel korrusel paiknema avar labor,” rääkis Eesti keskkonnauuringute keskuse (EKUK) Virumaa osakonna juhataja Allar Aron.

“Laboris peab analüüside tegemiseks olema stabiilne temperatuur. Praegu on aga olukord selline, et kui analüüsi tegemiseks on vaja 20kraadist temperatuuri, aga toas on 25 kraadi, tuleb preparaati mõnda aega külmutuskapis hoida,” tõi ta näiteks.

Mis tähendab, et kindlasti on vaja välja ehitada korralik ventilatsioonisüsteem.

Aroni sõnul on veeanalüüside labor tugev ja töötab tõhusalt, õhuanalüüside pool aga vajab tugevdamist.

Uued seadmed tulekul

“Igasuguste analüüside tegemisel tehnoloogia areneb, seadmed muutuvad võimsamaks ja eraldavad ka rohkem soojust, samuti eraldub neist aure − küll vähe, aga siiski. Uue kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine on Virumaa laboris hädavajalik,” kinnitas EKUKi juhatuse esimees Margus Kört, et paremaks peavad muutuma nii inimeste töötingimused − laboriga on seotud 29 inimest − kui analüüside tegemise võimalused.

Kört ütles, et praegu on Virumaa laboris pinda üle tuhande ruutmeetri, ent see pole kõige otstarbekamalt ära kasutatud.

“Meil pole neid ruume nii palju tarvis, oskusliku paigutamisega saame mõnestki loobuda.”

Ruumilahendusest olulisem on Virumaa labori viimine nüüdisaegsele tasemele ning õhuseire osa tähtsustamine.

“Täna ei ole enam nii, et igal pool tehakse kõiki analüüse − logistika on niivõrd hea, et võetud proove on lihtne kiiresti teise laborisse saata. Virumaa labor spetsialiseerub tööstusprobleemidele ehk siis vee- ja õhuanalüüsidele. Oleme rääkinud sealsete ettevõtetega, ka nemad on huvitatud, et õhuproovide võtmine peaks olema kiirem ja meiepoolne reageerimine operatiivsem. Me täna ei ole nii kiired kui võiksime olla. Plaanis on paar inimest juurde võtta, uued seadmed peaksid aga juba septembris kohale jõudma,” rääkis Kört.

Eelprojekt on tema sõnul valmis ja lähiajal esitatakse see koos rahataotlusega keskkonnainvesteeringute keskuse tänavusse teise vooru. Kui taotlus heaks kiidetakse, kuulutatakse aasta lõpus välja ehitushange ning hiljemalt järgmise aasta septembriks saab labor uue sisu ja näo.

Haisuprobleemiga sammuke edasi

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ütles labori uuendamisega seotud investeeringuvajaduseks hinnanguliselt 385 000 eurot.

“Tänapäeva nõuetele see labor enam ei vasta,” tõdes ta. “Tänu EKUKi initsiatiivile, kes tahab oma pädevust hoida − et õhuseire kvaliteet vastaks rahvusvahelisele standardile −, tahame anda sellele võimaluse teha tugev arenguhüpe.”

Allar Aron ütles, et juba tegeletakse ka uue töötaja, täpsemalt õhuemissiooni mõõtva spetsialisti otsimisega. “Kuulutasime välja konkursi ja just täna (kolmapäeval toim.) vestleme nendega. Tahtjaid oli päris palju − nii TTÜ Virumaa kolledži lõpetanuid kui tööstusettevõtete spetsialiste; õnneks siin piirkonnas vajalike teadmiste ja oskustega inimesi ikka leidub.”

Margus Kört ütles, et EKUK tegeleb nüüd põhjalikumalt ka lõhnaprobleemiga.

“Meil on Muuga sadamas käimas pilootprojekt: pannakse üles sensorid, mis kalibreeritakse reageerima lõhnale − nimelt lõhnale, mitte ühe või teise saasteaine sisaldusele õhus − ja selle teatud piirini jõudmisel signaali andma. See võimaldab ettevõttel probleemist kiiresti teada saada ja asuda kohe põhjusi otsima. Kui see projekt end õigustab, saab seda edaspidi ka Ida-Virumaal kasutada,” lubas ta.