Ministeerium tunneb muret Narva-Jõesuu muuli pärast

5. august 2015 ILJA SMIRNOV
Narva jõe ja Soome lahe veevoogusid eraldava muuli ehitus jäi nõukogude ajal lõpetamata. Nüüd pääseb rannaliiv takistamatult jõesuudmesse, muutes selle peagi laevatamiseks kõlbmatuks. Kindlustamata jäänud muul lagunes lõplikult 2005. aasta jaanuaris tugeva tormi ajal.

Narva jõe ja Soome lahe veevoogusid eraldava muuli ehitus jäi nõukogude ajal lõpetamata. Nüüd pääseb rannaliiv takistamatult jõesuudmesse, muutes selle peagi laevatamiseks kõlbmatuks. Kindlustamata jäänud muul lagunes lõplikult 2005. aasta jaanuaris tugeva tormi ajal.

Narva-Jõesuu pooleliolev muul põhjustab kohalikule omavalitsusele ja riigile juba ligikaudu veerand sajandit suurt peavalu. Muuli puudumise tõttu on piirijõe suue veevaeseks jäänud ning Narva jõe laevatee Soome lahte suubumise piirkonnas sinna kandunud liivast ummistunud.

 

Keskkonnaminister Marko Pomerants ja tema alluvad, kohaliku omavalitsuse ametnikud ja piirivalve esindajad vaatasid möödunud reedel piirivalvekaatrilt üle poolelioleva ja kiiresti laguneva Narva-Jõesuu kaitsemuuli.

Põhjarannikule antud kommentaaris tunnistas minister kahetsusega, et muuli tehniline seisukord on praegu selline, et selle eksisteerimiseks on tarvis teha kapitaalremont ja muul taastada.

Riik ühes omavalitsusega

Valmis lahendust reedesel kohtumisel ei leitud, ehkki nimetatud probleem ulatub juba 1990. aastatesse.

“Fakt on see, et riik koos Narva-Jõesuu linnavalitsusega peaks jõudma ühistele arusaamadele edasises tegevuses. Mina saan panustada sellesse nõnda, et eri ministeeriumide suhtumise teemasse kokku kogun. Kui arusaamad hakkavad selgemaks saama, saab ka edasi mõelda,” märkis Pomerants, rõhutades samas, et muuli taastamine on kavandatud ka Ida-Viru maakonna planeeringusse.

Ministeeriumi ja ka Pomerantsi enda andmetel anti muul Narva-Jõesuu bilanssi 1990. aastal. Ent Narva-Jõesuu aselinnapea Maksim Iljin, kes samuti ministriga kohtumisest osa võttis, ütles, et muul ei kuulu kellegi bilanssi ning asub riigimaal. Seetõttu ei ole Iljini arvates Narva-Jõesuul ka olnud alust planeerida ehitust, mis läheb pealegi maksma kindlasti rohkem kui kogu linna aastaeelarve (linna aastatulu moodustab ligikaudu 2,7 miljonit eurot. I.S.).

Laevatamine ohus

Peale selle jääb piirijõe suue aina madalamaks, kuna seda ummistab Narva-Jõesuu rannaliiv, ning Narva-Jõesuu osaleb rahvusvahelistes sadamate arendamise projektides, kirjutades sinna sisse ka merepõhja puhastamise eelarve.

“Meil on praegu keskmine sügavus 1,8 meetrit, aga tahame selle süvendada 2,5-3 meetrini nagu Toilas,” rääkis Iljin. “Ma kohtusin kohalike kaluritega ning igaüks räägib eri juttu. Mõned räägivad, et seal [jõesuudmes] on siiani olemas läbipääsukoridor, ent kuna tõendid puuduvad, võib aluseid sinna lasta vaid omal riisikol.”

Jõesuudme madalaks jäämisest oli juttu ka möödunud aastatuhandel, muu hulgas siis, kui Narva-Jõesuu linnapea oli praegune maavanem Andres Noormägi. 2010. aastal rääkis ta Põhjarannikule, et alused, muu hulgas ka jahid, ei saanud seal vabalt liikuda juba kaks aastat varem, kuna neile ei piisanud 1,2meetrisest veesügavusest. Siis leiti ning märgistati ära alternatiivne laevatee, kus laevad saavad praegu liikuda tänu ligi kolmemeetrisele sügavusele.

Seetõttu keeldus Narva-Jõesuu linnavalitsus toona kooskõlastamast ka üht piirijõe laevatamist käsitlenud riiklikku projekti. “Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovi võtta endale vastutust projekti kooskõlastamise eest (vähemalt Narva jõe suudme osas), kuna näeme, et nimetatud projektis muuli käsitlemata lõpeb laevaliiklus Narva jõel lähema viie aasta jooksul,” kirjutas Noormägi viis aastat tagasi.